style="font-size:15px;"> 21. sajandil on olemas väga lai valik vaktsiine, ent olemas on ka oluliselt suurem valik bakteriaalseid ja viiruslikke haigusi. Jälgides, kui mitu erinevat tüve on samal patogeenil, mõistame, et lõppkokkuvõttes ei saa kunagi võimalikuks vaktsineerida kõikide haiguste vastu. Seega on tervishoiuasutuste korraldatud ühe kindla või mitme haiguse vastased kampaaniad küll sõjakuulutamine, aga sõda käib vaid vaenlase mõne üksuse vastu.
Siinkohal tuleb mainida, et vastupidiselt infektsioonhaiguste spetsialistide, lastearstide ja akadeemikute väidetele, pole süstemaatiline vaktsineerimine rõugeid välja juurinud. Rõugetevastase vaktsineerimise viimane kampaania leidis aset Indias 1962. aastal ja katkestati Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 1967. aastal, kuna tulemused olid hukatuslikud ja sel ajavahemikul tõusis haigusjuhtude arv 55 595-lt 84 902-le! Olukorda leevendas järelevalve/tõkestamise strateegia, mida kasutati peale vaktsineerimiskampaania lõpetamist (vt 1980. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja antud ja vastava komisjoni poolt redigeeritud raportit6, mis kinnitab rõugete väljajuurimist maailmas).
Lisaks deklareeris Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor dr Gro Harlem Brundtland 26. oktoobril 2001:
„Olemasolevate vaktsiinide tõhusus on tõestatud, aga on näha kõrvaltoimete väga sagedast esinemist. Nende esinemise tõenäosus on piisavalt kõrge, et mitte teostada massilisi vaktsineerimisi seni, kuniks haigestumise oht on madal või peaaegu olematu.“ 7
2. PEATÜKK
Nakkushaiguste ajalugu
„Nakkushaigus on inimorganismiga kontaktis olevate, paljunevate ja funktsionaalseid häireid põhjustavate mikroorganismide poolt tekitatud haigus. Haigus on immuunsüsteemi ja võõrorganismi vaheliste keeruliste koostoimete tulemus. Nakkushaigusi põhjustavad pisikud võivad pärineda erinevatest kategooriatest ja põhiliselt on tegemist viiruste, bakterite või seentega.“ See määratlus pole meie koostatud, vaid pärineb Itaalia Riiklikust Epideemiate ning Tervise Järelevalve ja Edendamise Keskusest8.
Nakkushaiguse määratluse saanud haiguse oluliseks tunnuseks on nii isas- kui ka emasindiviidide haigestumine ja haiguse levik üha kiirenevas tempos.
Kõikidel nakkushaigustel on võnkuv epideemiakõver, mis tähendab, et nende võime tabada kindlat populatsiooni ja sellest võib-olla teatud osa ära tappa on võrdlemisi muutlik. Epideemia on periood, mil konkreetne haigestumiskõver on järsu tõusuga, haiguse levik on eriti kiire. Iseloomulikuks näiteks on katk: rottide poolt levitatud ja tüüpiliselt väga halbade hügieenioludega seostuv haigus. Katk esines juba antiikajal ja kohutavad epideemia-aastad vaheldusid haiguse vaibumise perioodidega. Mõnikord tulevad mängu olukorrad, mis näiliselt ei tohiks võimalikku epideemiat mõjutada, kuid teevad seda siiski, ja vastupidi. Pärast 1666. aasta suurt Londoni tulekahju asendati väga paljud puust hooned kivimajadega. Niisugune olukord sundis rotte oma peidupaikadest lahkuma ja niiviisi levis see haigus taas. Sama toimus 1743. aastal Messinas. Teine oluline tegur oli rändroti (Rattus norvegicus) osakaalu suurenemine võrreldes kodurottidega (Rattus rattus), sest esimene on katkupisikut levitava kirbu kandja.
Väga paljud nakkushaigused on seotud hügieenitingimustega – alates lastehalvatusest kuni teetanuseni.
Nagu eelnevas katkunäites mainitud, sõltuvad paljud haigused inimeste elutingimustest ja eriti hügieenist.
Epidemioloogiakeskus juhib sellele pidevalt tähelepanu, sest näiteks lastehalvatus võib edasi kanduda oraal-fekaalse nakkusena9
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
