ei kasuta oma potentsiaali ära, võib tuua kaasa süütunde ja pahameele.
Selle raamatu tuum on lihtsate vahendite komplekt, mis aitab teil iga päev oma potentsiaali palju paremini rakendada. Nende vahendite kasutamine võtab päevas vaid paar minutit, kuid annab teile kokkuvõttes juurde mitu tõhusat tundi aega.
Meie vahenditega saate ületada inimajus välja kujunenud puudujäägid. Need vahendid aitavad teil üle saada nii kaasasündinud kui ka õpitud ebatõhususest. Edasilükkamise seljatamise üks kõrvalnähtusid on, et aju preemiakeskus aktiveerub tihedamini.[13] See tähendab, et kogete rohkem positiivseid emotsioone.
Kuidas te end viimati tundsite, kui tõesti veetsite päeva täiel rinnal? Millal see oli? Sellest raamatust saate teada, miks on igapäevaelus oma potentsiaali ärakasutamine kõige tõhusam tee kestva õnneni.
Kust saab kõige paremini teavet
See raamat mitte ainult ei paljasta põhjuseid, miks asju edasi lükatakse, vaid varustab teid ka relvadega, mis aitavad selle võimsa vaenlase alistada. Aga millisele müürile peaksime ehitama oma enesearengut puudutavad teadmised?
Edasilükkamise kohta leidub praegu kümme korda rohkem teaduslikke uuringuid kui kümme aastat tagasi.[14] Tänapäeva maailmas lükkab aga kehva kvaliteediga infovoog tihti kõrvale väärtuslikud faktid. Üha tähtsamaks muutub teadmine, kuidas leida meie moodsal infoajastul õige tee. Will Rogers on öelnud: „Meie häda ei ole selles, et me teame liiga vähe. Häda on selles, et suur osa meie teadmistest ei vasta tõele.”
Maailmas leidub tuhandeid eneseabijuhendeid, -artikleid ja -raamatuid. Mõni aeg tagasi lugesin ühes tillukeses raamatupoes kokku 300 sellist nimetust ning veebis on saadaval veel tuhandeid. Info massilise kättesaadavusega kaasneb aga suur hulk riske.
Esimene probleem on see, et kättesaadav info on suuresti kaootiline ning tihti kehva kvaliteediga. Eri raamatud soovitavad kasutada vastakaid lähenemisi. Mõni soovitab teil premeerida end iga kord, kui ülesande ära teete, teised annavad nõu mitte mingil juhul end premeerida. Osa juhendeid põhineb tõendamata väidetel või vaid ühe inimese kogemustel, mida ei saa kasutada kaugeltki igaühe olukorras. Paljudes raamatutes leidub müüte ja pooltõdesid, mis levivad ühe autori töödest teistesse.
Võib-olla olete seda väidet varem kuulnud. Ühe ülikooli teadlased uurisid, kuidas on omavahel seotud inimeste eesmärgid ja saavutused. Nad küsisid katsealustelt, kas viimased oskavad kirja panna, millised konkreetsed eesmärgid neil elus on, ja kas nad on edaspidi nõus avaldama oma sissetuleku suuruse. Oma eesmärgid suutis kirja panna ainult kolm protsenti katsealustest. Palju aastaid hiljem otsisid teadlased katsealused üles ja avastasid, et need kolm protsenti, kes suutsid oma eesmärgid üles kirjutada, olid teeninud rohkem raha kui ülejäänud 97 protsenti uuringus osalejatest kokku. Selle väite häda seisneb selles, et niisugust uuringut ei ole mitte kunagi tehtud.[15] See on kellegi väljamõeldis, linnalegend. Eneseabiraamatud on täis selliseid müüte.
Ainuüksi kättesaadava info rohkus toob kaasa teise probleemi: see võimendab otsustamishalvatust. Mida enam infoallikaid meil on, seda raskem on ühte välja valida ja seda usaldada. Millisele infole peaksid elutähtsad otsused toetuma? Kust te teate, mida võib tõesti usaldada?
Viimastel aastatel on maailma tippülikoolides tehtud ridamisi uuringuid motivatsiooni, otsustamise ja tõhususe kohta. Kahjuks kaovad nende uuringute tulemused aga tihti tänapäeva infokaosesse ning sellest tuleneb kolmas probleem: inimeste ja teaduse teadmiste vahel on lõhe.
Selle raamatu eesmärk on aidata seda infolõhet vähendada. Aitamaks teil aega säästa, oleme põhjalikult analüüsinud viimaseid teadustulemusi ja tähtsamad avastused omavahel ühendanud. Lõpuks oleme kogu selle info baasil loonud illustreeritud mudelite komplekti. Need on lihtsad joonised, mis aitavad teil kiiresti mõista, kuidas asjad toimivad.
Filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud: „Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.” Seetõttu kasutame mõistmise lihtsustamiseks neid illustreeritud mudeleid.
Ajuosa, mis töötleb pilte ja visuaalset infot, nimetatakse nägemiskeskuseks. Kuna tegu on inimaju ühe kõige arenenuma osaga[16], võib üks joonis öelda teile rohkem kui mitu tekstilehekülge. See võib paremini kirjeldada keerulisi suhteid ja sidemeid ning joonist saab vaadata ka siis, kui olete unustanud, milles mingi kontseptsioon seisnes, ja tahate ruttu oma mälu värskendada.
Tänu sellele on illustreeritud mudelid info edastamiseks palju tõhusamad kui lihtne tekst. Me nimetame niisugust info edastamise viisi teadmiste disainiks (ingl know-how design) ja see on lihtne viis teile põhiteadmisi edastada.
Mõnikord esitame sihilikult terminite määratlusi, et lugejad saaksid olla kindlad, mida me kasutatud sõnade all mõtleme. On hea mõte hakata kasutama „laiskuse” või „viivitamise” asemel sõna „edasilükkamine”. See võimaldab olukorda palju täpsemini kirjeldada. Olles andnud probleemile õige nime, on lihtsam leida lahendust.
Kuna paljud tähtsad ideed on juba enne meid väljendusrikkalt sõnastatud, kasutame ka tsitaate. Need on lihtsad ja tuumakad ning suudavad asja elegantselt kokku võtta.
Hakkame siis pihta. Kuidas motivatsioon, tõhusus ja õnn tegelikult toimivad? Kuidas edasilükkamisest üle saada? Kuidas teha oma elus kestvaid mõõdetavaid muudatusi?
Enesearendamise süsteem
Raamat on jaotatud neljaks suhteliselt iseseisvaks osaks (lisaks sissejuhatus ja kokkuvõte).
Esimene osa selgitab, kuidas motivatsioon toimib, ning sisaldab vahendeid, mis aitavad teil luua oma visiooni. Visioon aitab teil leida ja säilitada kestvat sisemist motivatsiooni.
Teine osa keskendub distsipliinile ehk oskusele oma visiooni tõhusalt järgida selle abil, et teete kindlaid võtmetegevusi ja hoiate kinni igapäevaharjumustest. See osa sisaldab selgeid meetodeid edasilükkamisega võitlemiseks, vahendeid tegevuste ja aja juhtimiseks ning suuniseid positiivsete harjumuste omandamiseks ja negatiivsetest lahtisaamiseks.
Kolmas osa keskendub teie tegude tulemustele ja kirjeldab meetodeid, mille abil õnne säilitada. Praktilised vahendid aitavad teil saavutada suurema emotsionaalse stabiilsuse. Siin õpite, kuidas seista paremini vastu läbikukkumistele ja negatiivsetele välismõjudele.
Neljas ja viimane teema, mille see raamat katab, on objektiivsus ehk võime näha läbi valesid arusaamu, mis teil on nii ümbritseva maailma kui ka omaenda isiku kohta. Alles siis, kui olete oma puudused kindlaks teinud, saate neid kõrvaldama hakata.
Motivatsioon
Me oleme kõik sündinud ja kahjuks ühel hetkel ka sureme. Aeg, mille me maakeral veedame, on piiratud ja lõplik. Nende faktide valguses on aeg teie elus kõige väärtuslikum ressurss. See ei ole raha. Erinevalt ajast võite raha laenata, säästa või rohkem teenida. Ajaga seda teha ei saa. Iga sekund, mille te raisku lasete, on igaveseks kadunud.
