vääri laulusid, ei kirge,
sest nende jalad, silmad, suud
ühtviisi kõik on petlikud.
XXXV
Mis teeb Onegin? Ballisaalist
ta sõidab sängi. Töö ja turg
ju virgub trummide signaalist:
ei tunne puhkust Peterburg.
Ju poodnik, voorimees on jalul
ning Ohta noorik valge valul
teel piimanõuga rutates
käib rudiseva lume sees.
Ju korstnast kerkiv suitsusagar
jääb õhku sinisambana
ning aknal kokamütsiga
on akuraatne saksa pagar
ja lahtigi ju lõksatas
paar korda tema wasisdas.
XXXVI
Päev oma virge valgusega
ei pääse läbi kardinast
ja miski magades ei sega
nüüd luksuse ja lõbu last.
Keskpäevani tal vältab uni,
siis kordub jälle hommikuni
see kirju kava täpselt nii
kui eile, tunaeilegi.
Jah, lausa lõbust, võidusärast
tal helkis eluahelik –
kuid kas ta oli õnnelik?
Kas mõne tundetormi pärast
noor, vaba frant ehk tervise
riskantselt pani kaalule?
XXXVII
Ei: pidustustest peagi pettus
ta hing ja muutus jahedaks,
ja iluduste truudusetus
läks varsti päris igavaks.
Ka sõpradest ei olnud mõnu:
ei saa ju teravmeelseid sõnu
niisama käisest pillata
ja kasta siis šampanjaga
Strasbourgi pirukat, beef-steaks’i,
kui miskipärast – mine tea –
tal kippus valutama pea.
Ta tundis ägeduse leeki,
kuid pikapeale tüütasid
ka tülid, mõõk ja püstolid.
XXXVIII
See haigus, mida polnud meeles
veel meedikutel uurida,
mis aga spleen on ingliskeeles
ja vene keeles on handraa,
see tõbi vähehaaval oli
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
