tuli kõhukas meesterahvas talle appi. Too pöördus Pika Suveseeliku poole ja hõikas:
„Hei, Aili! Kuhu sa need grillvardad torkasid? … Oot-oot! Vaata aga, vaata! Meile tuleb tasapisi lisa!”
Viimased laused oli juba Martale suunatud. Vahet ei olnud, vähemasti oli ta nüüd kindlalt teada saanud, kes kohalviibinuist oli teda kutsunud perenaine. Küllap ülejäänud tutvustavad ennast juba ise.
Marta läkski kõigepealt perenaisega kätlema:
„Tere, Aili! Nii tore on sind jälle üle pika aja näha! Suurepärane, et kutsusid meid siia …”
„No seda minagi siin rääkisin! Aili on meil alati tubli organiseerija olnud!” sekkus nende jutu vahele Matsakas Teksapüks. Pistis seejärel Martale käe pihku: „Kas sa mind mäletad?” Küsija naeratas kavalalt. „No hea küll! Mis ma sust ikka kiusan. Mina olen Rutt. Ja sina oled Marta? Sa ei olegi eriti palju muutunud. No ega mina ju ka tegelikult ole …”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
