Tema juurde?” PJ kortsutas kulmu.
„Mitte tema majja. Ma arvan, et talle see meeldiks, aga ei...” Ally raputas pead „... see ei oleks hea mõte. Ma olen nüüd täiskasvanu, mitte enam laps. Mul on Honolulu kesklinnas oma korter. Ma olen juba maist saadik tagasi olnud. Ma... läksin tagasi randa ja... otsisin sind.”
Mehe suu kõverdus. „Et näha, kas ma ootan endiselt täiuslikku lainet?”
„Ma ei teadnud, et sa olid Hawaiilt lahkunud.”
„Ma ei suuda uskuda, et see sulle korda läks.”
Naise suu tõmbus pingule, kuid ta ei reageerinud nii, nagu mees ootas. „Ma käisin ka su elukohas.”
Mehe kulmud kerkisid pisut seda kuuldes, kuid siis kehitas ta õlgu. „Tõesti?” Tema hääl oli ükskõikne. Oli arusaadav, et teda ei huvitanud, kas naine oli seal käinud või mitte. „Seal on nüüd kõrghoone.”
„Jah, ma nägin. Ja proua Chang...?” Teda oli huvitanud PJ eaka korteriperenaise saatus.
„... läks oma tütre juurde elama, enne kui ma saarelt lahkusin.”
„Mida sa tegid paar aastat tagasi, kui ma ei eksi?”
Mees kergitas uudishimulikult kulmu. „Ma lahkusin Honolulust juba varem. Oahu ei ole muide ainuke koht, kus surfata.” Ta jäi vait ning Ally arvas, et mees selgitab, kus ta oli olnud. Kuid too kehitas ainult õlgu ja lisas siis: „Ma tulin siia tagasi kaks aastat tagasi, kui sa seda silmas pead. Kodutöö on sul tehtud.”
„Ma nägin Staris artiklit ühest endisest siinsest elanikust, kellest sai miljardär...”
PJ turtsatas ja pööritas silmi. „Blaa, blaa, blaa. Ajakirjanikele meeldivad sellised asjad. Annab neile põhjust elamiseks.”
„Kõigil peab mingi eesmärk olema.”
„Mõne inimese eesmärgid on paremad kui teiste omad.” Mees nihutas end toolil. „Me alustasime uue purjelauaga saare uues kohtumispaigas ja...” ta kehitas hooletult õlgu „... mu naiseõde ütles, et me peaksime seda promoma. Soovitas mul kohalikku vaatenurka tutvustada.”
PJ, keda tema tundnud oli, ei oleks teinud midagi, mida keegi teine soovitas. Ilmselt oli hämmeldust ta näost näha.
„See oli minu valik,” ütles mees teravalt. „Ja mõtle vaid nendele ettenägematutele tagajärgedele. Ma ei müünud ainult mõnda purjelauda, vaid ka minu abikaasa ilmub mu ukselävele.”
Jälle tagasi selle „abikaasa”-teema juures. „Ee, jah. Me peame sellest rääkima.”
Kuid enne, kui Ally jätkata sai, kostis uksele kiire koputus ja mehe sekretär tuli sisse, käes kandik, millel olid jääteeklaasid ja taldrik isuäratava välimusega küpsistega.
Naise käitumine oli täiesti professionaalne ja oskuslik, kuid ta silmad liikusid pidevalt PJ ja Ally vahet, justkui ta oleks keset miinivälja ja emb-kumb neist võiks iga hetk plahvatada.
PJ ei tundunud seda märkavatki. „Tänan, Rosie.” Ta jäi vait ning ütles siis: „Ma arvan, et sa ei ole minu abikaasaga varem kohtunud. Ametlikult mitte. Ally, see on Rosie. Rosie, see on Alice.”
Rosie silmad läksid suureks nagu tõllarattad. „Sa tahad öelda, et ta tõepoolest on sinu abikaasa? Sa ei olegi nalja teinud? Ma tahan öelda...”
Rosie ei paistnud olevat naine, kellel võiks jutt otsa lõppeda, kuid praegu näis see nii olevat. Ning ka Ally oli pisut segaduses tundest, et Rosie üllatus ei olnud tingitud ainult sellest, et ta oli naisele väitnud, et on PJ abikaasa.”
Kas mees oli oma sekretärile rääkinud, et on abielus? Ally oli kindel, et oli asjast valesti aru saanud.
Kuid siis manas Rosie näole viisaka, pisut hämmastunud naeratuse ja sirutas käe. „Mul on rõõm teiega kohtuda,” ütles ta. „Lõpuks.”
Ally pilgutas silmi. Lõpuks? Tähendab PJ oli talle sellest rääkinud? Ta pööras segadust täis silmad mehe poole.
„Rosie juhib siin kõike,” sõnas PJ, Ally hämmeldusest väljagi tegemata. Ta naeratas muretult oma sekretärile. „Ära suuna siia ühtegi kõnet, palun. Ja leia Ryne Murrayle uus kokkusaamise aeg.”
„Ta on juba siiapoole teel.”
Ally hakkas püsti tõusma. „Sul on tegemist,” ütles ta kiiresti. „Ma ei taha sind segada. Ma võin lihtsalt ära minna...”
„Pole midagi,” jätkas PJ, rääkides endiselt Rosiega, justkui Allyt ei olekski seal. „Kui ta siia jõuab, siis ütle talle, et meil on vaja mõni teine kord kokku saada. Mul on abikaasaga mõned asjad arutada.”
„Tegelikult mitte,” protesteeris Ally.
„Ja siis lepi kokku kohtumine järgmise nädala alguses.”
„Kas sa kuulad mind? Ma ei taha su päevakava segamini lüüa. Ma ei taha su elu peapeale pöörata. Otse vastupidi! Ma oleksin pidanud kõigepealt helistama. Ma ei taha...” Ally hakkas ukse poole minema, kuid PJ haaras tal käest kinni.
„Kõik on korras,” ütles ta kindlalt. Siis naeratas ta Rosiele. „See on kõik, tänan.” Ja ta ootas, kuni naine oli ukse enda järel kinni pannud, enne kui Ally käe lahti laskis ja tagasi oma toolile istus. „Istu,” ütles mees. „Ja räägi kõigest.”
Kuid Ally raputas pead. „Milleks sa seda tegid? Miks sa seda muudkui korrutad?”
„Tegin mida? Korrutan mida?” Mees ulatas talle klaasi jääteega ja viipas peaga küpsiste poole. „Mu vennanaine küpsetab neid. Lihtsalt fantastilised. Maitse üht.”
„Ma ei ole siia teeõhtule tulnud, PJ! Miks sa mind oma abikaasana tutvustasid? Miks sa pidevalt kordad, et ma olen sinu naine?”
Mees hammustas ühe küpsise küljest tüki ja neelatas, enne kui vastas. „Sina olid see, kes talle seda ütles. Mina lihtsalt kinnitasin sinu sõnu.”
„Aga miks? Ja ta juba teadis, et sa oled abielus!” See oli viimane, mida ta oli osanud oodata. Ta oli arvanud, et mees hoiab selle enda teada. Selle asemel näis iga teine sõna, mis mehe huulilt langes, olevat see a-tähega sõna.
„Jah. Sa oled minu abikaasa, niisiis olen ma abielus,” ütles PJ lihtsalt ja rõhutas seda reaalsust küpsisest veel üht ampsu võttes.
„Jah, aga...”
Mees pühkis tuhksuhkru huultelt ära. „Kas sa eelistaksid pigem, et ma sind valelikuks nimetaksin?”
„Ei, muidugi mitte.” Ally ohkas ja raputas pead. „Ma ei oleks osanud arvata, et sa sellest kõigile rääkima hakkad. Oma artiklis ei öelnud sa abielus olemise kohta midagi,” meenutas ta mehele. „Vastupidi, artiklis oli kirjas, et sul on hordide kaupa abikaasaks sobivaid naisi, kellega kohtamas käia.” Ta oleks võinud kirjutatut sõna sõnalt tsiteerida, kuid ei teinud seda.
„Hordide kaupa.” PJ pahvatas naerma. „Mitte päris. Ma olen naistele äriüritustel saatjaks. Tuttavatel. Sõpradel. Minult
