Miks ta tahab, et me nii kaugele läheme?“
„Kes teab? Tulge nii täpselt kella kümneks, kui saate. Täna õhtul on palju tegemist.“
Kordt pigistas korraks Hartmanni õlga ja eemaldus. Hartmann seisis veel veidi aega samas, pilk suunatud rõdul seisvale inimkogule. Turvameetmed olid üllatavalt napid – paar politseinikku õueväraval, kaks esseslast uksel. Neid oli kindlasti rohkem, aga ikkagi… Muidugi, kui sõda on välja kuulutatud, on kõik teisiti. Siis ei pääse nad talle kuidagi ligi.
Pärast veel paari minuti möödumist näis rõdul seisjale olevat küllalt. Ta laskis käe alla vajuda, vaatas mööda Wilhelmstrasset mõlemale poole nagu teatridirektor, kelle arvates täna oli publikut liiga vähe, pööras selja ja astus kardinate vahelt Riigikantseleisse. Uks sulgus.
Hartmann võttis kaabu peast ja silus hõrenevaid juukseid, siis vajutas ta selle uuesti pähe ja sammus mõtlikult oma kabineti poole tagasi.
5 Ma püüan veelgi neile tšehhidele aru pähe panna. Tlk.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
