oma irooniline külg. Tycho tegi väga tõsiseid tähevaatlusi, et märgata Maa liikumisest tingitud parallaksi. Kuna Tycho oli suurepärane vaatleja ning ta oli teinud endale täpsed instrumendid, siis oli see kõige täpsem parallaksi mõõtmine, mis eales varem tehtud. Ta ei suutnud parallaksi leida ning see fakt veenis teda, et Maa on liikumatu ning tähed tiirlevad selle ümber.
Uue tähe uurimine (tänapäeval tuntakse seda kui Tycho tähte või Tycho supernoovat) ei muutnud Tycho elu otsekohe, kuid 1573. aastal toimus muutus tema isiklikus elus. Tal tekkis suhe Kirsteni-nimelise tüdrukuga ja nad hakkasid koos elama. Tollest naisest on vähe teada, peale selle, et ta pärines lihtrahva hulgast – mõnedel andmetel oli ta talupoja tütar, mõnedel teistel kirikuõpetaja tütar või koguni Knutstorpi teenija. Arvatavasti just seisusliku erinevuse tõttu ei abiellunud nad ametlikult mitte kunagi. 16. sajandi Taanis oli ametlik tseremoonia kõigest soovituslik, sest seadus ütles, et kui naine elab avalikult mehega koos, hoiab oma käes tema võtmekimpu ja sööb tema lauas, siis kolme aasta pärast on ta seaduse silmis selle mehe naine. Igaks juhuks, et ei tekiks mingit kahtlust, kogunesid mõned sugulased pärast Tycho surma ja kirjutasid juriidilise kinnituse, et Tycho ja Kirsteni lapsed on seaduslikud ning et laste ema oli Tycho naine. Oli nende abielu ametlik või ei, oli see edukas ja ilmselt ka õnnelik, sest üles kasvatati neli tütart ja kaks poega, lisaks oli sündinud veel kaks last, kes surid noores eas.
1574. aastal pühendas Tycho osa oma ajast vaatlustele, kuid enamasti oli ta Kopenhaagenis, kus andis kuninga korraldusel ülikoolis loenguid. Ehkki valitseja selline soov andis tunnistust Tycho kasvavast reputatsioonist, polnud ta Taanis pakutavate töötingimustega siiski rahul ja arvas, et välismaale minnes võiks ta oma tööle suuremat toetust leida. Paistab, et pärast intensiivset reisimist 1575. aastal otsustas ta jääda Baselisse ning naasis Taani vaid korraks, et oma asju korda ajada. Selleks ajaks aga oli õukonnas aru saadud, et Tycho kohalolek lisas prestiiži tervele riigile ja Tychosse niigi hästi suhtuvat kuningat mõjutati nüüdseks juba kuulsat astronoomi kodus hoidma. Talle pakuti elu- ja töökohaks kuningalossi. Tycho keeldus, kuigi niisugusest pakkumisest poleks enamik inimesi loobuda saanud. Tema puhul oli see ilmselt mõistlik otsus, arvestades vastutust ja administratiivseid kohustusi, mis oleks sellega kaasas käinud. Kohkumatule kuningas Frederikule tuli siis idee anda Tychole Kopenhaageni ja Helsingøri vahel asuv väike saar Hveen (tänapäeval kuulub Veni saar Rootsi koosseisu). Pakkumine sisaldas püsivat sissetulekut ja lubadust hüvitada sobiliku maja ehitus saarele. Säärasest pakkumisest ei suutnud Tycho keelduda ning 1576. aasta 22. veebruaril läks Tycho esimest korda saarele, kus ta tegi enamiku oma vaatlustest ning juba esimesel ööl vaatles ta seal Marsi ja Kuu ühendust.8 Ametlikule dokumendile, mis kinnitas saare andmist Tychole, kirjutati alla 23. mail. Paistis, et 29aastase Tycho tulevik oli kindlustatud.
Senikaua, kuni Frederik troonil istus, võis Tycho nautida pretsedenditut vabadust juhtida oma observatooriumi täpselt nii, nagu ise tahtis. Saar oli väike, ligikaudu ristkülikukujuline ja oma pikemat diagonaali mööda kaldast kaldani kolme miili pikkune. Saare kõige kõrgem punkt, mille Tycho valis eluaseme ja observatooriumi asukohaks, oli vaid 160 jalga (u 50 m) üle merepinna. Raha ei olnud alguses probleem – lisaks oma muudele sissetulekutele sai Tycho veel juurde valdusi maismaal. Sealt ootas ta ainult raha ning loobus jälestusega mõisahärra kohustustest, mis aga hiljem kurjasti kätte maksis. Esialgu paistis siiski, et tal on ainult tulud ja mitte mingeid kohustusi. Isegi ammu lubatud kanoonikukoht langes talle 1579. aastal sülle. Observatoorium ristiti astronoomia muusa Uranose järgi Uraniborgiks ning oma vaatlusgaleriide, kabinettide ja raamatukoguga kujunes sellest aastate jooksul tähtis teaduslik asutus. Instrumendid olid parimad, mida raha eest osta sai, ning kui vaatlused arenesid ja saarele saabus rohkem abilisi, ehitati esimese lähedale veel teinegi observatoorium. Tycho seadis Uraniborgis sisse trükipressi, et kindlustada oma raamatute ja astronoomiliste andmete (samuti üsna hea poeesia) avaldamine, ja kui tal tekkisid raskused paberi saamisega, ehitas ta ka paberitööstuse. Kuid ei tohi jätta muljet, et Uraniborg oli moodsa observatooriumi ja tehnoloogilise kompleksi täielik eelkäija. Isegi siin väljendas Tycho oma müstitsismi hoonete paigutuses, mis pidi jäljendama taeva struktuuri.
Tycho vaatleb komeeti
Enamikust Tycho töödest, mis ta kahekümne saarel elatud aasta jooksul tegi, saame lihtsalt üle libiseda, sest need koosnesid ainult nürist, kuid vajalikust tööst: määrata igal ööl planeetide asukoht tähtede suhtes ja analüüsida tulemusi. Mõni selgitus, et näidata töö suurusjärku: Päikese orbiidi täpseks kirjeldamiseks peab seda taevakeha jälgima neli aastat vastasseisude vahel, Marssi ja Jupiteri kaksteist aastat, ent Saturni koguni kolmkümmend aastat. Kuigi Tycho hakkas vaatlusi üles tähendama juba kuueteistaastaselt, ei olnud tema varasemad vaatlused täielikud ega nii täpsed kui need, mida ta nüüd teha võis. Isegi kahekümnest Hveenil veedetud aastast ei piisanud selle töö jaoks. Viljakandvaks muutus kogu Tycho töö alles aastaid pärast tema surma, kui Johannes Kepler suutis Tycho koostatud tabelite järgi planeetide orbiite kirjeldada. 1577. aastal jälgis Tycho oma rutiinse töö kõrvalt üht heledat komeeti ning tema hoolikas komeedi liikumise analüüs tõestas korraga ja lõplikult, et komeet ei saa olla kohalik nähtus ega asuda Maale lähemal kui Kuu, vaid peab liikuma planeetide endi vahel, lausa nende orbiite läbistades. Nagu 1572. aastal tehtud supernoova vaatlused oli seegi põrutav hoop senistele ettekujutustele taevast. Seekord purustati ettekujutus kristallsfääridest, sest komeet kihutas läbi sealt, kus need arvati asuvat.
Tycho nägi komeeti esimest korda 1577. aasta 13. novembril. Pariisis ja Londonis oldi seda juba kuu alguses märgatud. Teisedki Euroopa vaatlejad arvutasid, et komeet peab liikuma planeetide seas, kuid tunnistati, et Tycho mõõtmised olid täpsemad kui kellelgi teisel, ning just tema töö kinnistas selle idee kaasaegsete ajudesse. Järgmistel aastatel jälgiti mitut teist kahvatumat komeeti ja need vaatlused kinnitasid Tycho järeldusi.
Tycho universumi mudel
Komeediuuringud ja varasemad supernoova vaatlused ärgitasid Tychot oma universumi mudelit kirja panema. Raamatu „Astronomiae instauratae progymnasmata” („Sissejuhatus uude astronoomiasse”) esimene köide ilmus 1587. ja teine 1588. aastal.9 Selles raamatus tutvustas ta oma universumi mudelit, mis tänapäevase pilguga vaadates paistab sammuna tagasi, sest on kui Ptolemaiose ja Koperniku süsteemide kombinatsioon. Ent mõned elemendid olid Tychol tõeliselt uudsed ning mudel väärib suuremat tähelepanu, kui sellele tavaliselt pühendatakse.
Tycho idee järgi on universumi keskmes Maa ning Kuu, Päike ja tähed tiirlevad selle ümber. Päikese ümber tiirlevad viis planeeti, kusjuures Merkuur ja Veenus liiguvad orbiitidel, mis on väiksemad kui Päikese orbiit Maa ümber; Mars, Jupiter ja Saturn aga tiirlevad Päikese orbiidist suurematel orbiitidel – nende orbiitide sisse jäävad nii Päike kui ka Maa. Selles süsteemis loobuti ekvantpunktidest ning selgitati, miks Päikese liikumistee on planeetide liikumisega kokku segatud. Lisaks, paigutades planeetide orbiitide keskpunkti Maast eemale, õnnestus Tychol täita enamik planeetide ja tähtede sfääri vahelisest tühjast ruumist. Tycho mudelis asusid tähed vaid 14 000 Maa orbiidi raadiuse kaugusel (parallaks polnud loomulikult probleem, sest selles mudelis seisis Maa paigal). Kuid tõeliselt oluline uuenduslik idee oli see, et Tycho arvates ei olnud taevakehade orbiidid seotud mingite füüsiliste asjadega nagu kristallsfäärid, vaid ta vaatles neid lihtsalt kui geomeetrilisi suhteid, mis kirjeldavad planeetide liikumist. Ehkki ta ei väljendanud end päris täpselt nii, oli Tycho esimene astronoom, kes kujutles planeete ilma igasuguse toeta ruumis ringi liikumas.
Kuid teistes küsimustes polnud Tycho nii kaasaegne. Ta ei suutnud uskuda, et Maa liigub, nimetades seda füüsiliseks absurdiks, ning arvas, et kui Maa peaks tõesti ümber oma telje tiirlema, siis kukuks kõrgest tornist visatud kivi kõvasti kõrvale, sest Maa keeraks eemale. Asjakohane on märkida, et kõige ägedam vastasseis Koperniku mudelile tuli Põhja-Euroopa protestantlikest kirikutest, samal ajal kui katoliku kirik polnud seda veel õieti tähelegi pannud (Bruno polnud jõudnud vastasseisu üles keerutada). Ususallivus ei olnud 16. sajandi lõpus Taanile
