Arst peab andma patsiendile selgeid teateid selle kohta, kuhu viimane peab minema, milline on tema tool jne. Mõelda tuleks selle peale, kas patsient saab mugavalt istuda, kas talle langeb lambi- või päikesevalgus silma, ka tempera-tuur on sobilik ja õhk värske. Toolid peaksid olema teineteise suhtes nurga all, näiteks kahel pool kirjutuslaua nurka. Väl-tida tuleks laua jäämist arsti ja patsiendi vahele ning seda, et arst istub patsiendist palju kõrgemal. Telefonist ja arvuti-ekraanist põhjustatud häirimisi tuleks vältida.
Patsiendi probleemide ja oluliste teemade tuvastamine
Visiidi planeerimiseks peab arst looma esmase ülevaate patsiendi probleemidest ja soovidest. Tahapoole nõjatumi-sest ja patsiendile julgustavalt otsa vaatamisest võib piisata. Küsimused „Kuidas ma saan aidata?“ või „Mis on mureks?“ võivad hästi töötada.
Kuigi registreerimispäevikus võib konsultatsiooni põh-jusena olla märgitud peavalu, võib patsient tahta puudutada hoopis teisi teemasid ja arst võib seda õnnetul kombel takis-tada, öeldes kohe alguses: „Niisiis, teil on peavalu.“ Kokku-lepitud kontrolli korral võib vastuvõttu alustada lausega: „Näen, et te tulete vererõhukontrolli. Aga kas te soovite täna veel millestki rääkida?“ Arst peab aktiivselt looma võima-luse, et patsient võib välja tulla ka nn varjatud probleemiga.
Arsti jaoks võib olla ahvatlev saada kohe rohkem teada esimesena mainitud teema või probleemi kohta, kuid paljud uuringud on näidanud, et otstarbekam on julgustavalt kuu-lata ja minna edasi alles siis, kui kõik patsiendi kaebused on ära kuuldud ja kaardistatud. „Nii et teid vaevab pearinglus. Seda tuleb lähemalt uurida. Kas soovisite veel millestki rää-kida?“ Kui patsient mainib, et soovib tervisetõendit juhiloa jaoks, peaks arst näitama, et on aru saanud: „Hästi. Nii et teil on pearinglus ja juhiluba. Kas veel midagi?“ Patsiendi loetletud teemade kordamine peaks jätkuma, kuni patsient vastab arst küsimusele muude teemade kohta lõpuks eita-valt. Nimekirja koostanud patsient teeb selle faasi arsti jaoks lihtsamaks.
Kui patsiendi erinevad kaebused ja soovid on välja selgi-tatud, peaks kokku leppima nende tähtsuse järjekorra. Tihti
Tabel 1.4.2. Konsultatsiooni seitse funktsiooni: viis etappi ja kaks pidevat ülesannet. Antud on iga funktsiooni põhieesmärk.
Pidev
Vastuvõtu etapid
Pidev
6. STRUKTUUR
− planeerimine
− kokkuvõtted ja teetähised (üleminekud)
− tõhus ajakasutus
Eeltöö
7. SUHTE LOOMINE JA HOIDMINE
− usalduse loomine
− aktsepteerimine
− patsiendi kaasamine
− toetus
− empaatia näitamine
1. ALUSTAMINE
− luua esialgne usaldus
− saada mingi mulje patsiendi emotsionaalsest seisundist
− tuvastada patsiendi kõik probleemid ja arsti poole pöördumise põhjused nii palju kui võimalik (sõelumine)
− leppida patsiendiga kokku visiidi „päevakord“
2. HAIGUSLUGU (ANAMNEES)
− lasta patsiendil rääkida
− biomeditsiinilise perspektiivi lähem uurimine
− patsiendi perspektiivi lähem uurimine
3. KLIINILINE LÄBIVAATUS
− asjakohaste elundite läbivaatus või vaimsete funktsioonide uuring
4. TEAVITAMINE JA PLANEERIMINE
− üksmeel probleemi mõistmises
− üksmeel edasistes plaanides
5. LÕPETAMINE
− kokkuvõte ja järgnevad tegevused
Edasine töö
73
Osa 1. Esmatasand
on kiiresti aru saada, et osa küsimusi tuleb jätta järgmiseks või järgmisteks visiitideks. Sellele etapile kulutatud minut säästetakse tihti mitmekordselt vastuvõtu lõpufaasis.
Mari Moon (19) hakkab toolile istudes kohe nutma. Ta räägib pere maha jätnud isast. Arst tunneb, et ei saa teda katkestada küsimusega, kas ta soovib veel millestki rääkida. Arst kuulab tähelepanelikult, teeb toetavaid märkusi ja proovib panna neiut nägema edasiliikumisvõimalustest. Poole tunni pärast tunneb patsient ennast paremini. Ta palub günekoloogilist läbivaatust, kuna kardab, et on saanud suguhaiguse. Samuti on tal vaja rasestumisvastaseid pille ja ta selg valutab. Arst pakub sõbralikult uut aega paar päeva hiljem, aga sellest neiu keeldub, kuna läheb reisile. Visiit lõpeb kiireloomulise günekoloogilise läbivaatusega ja kiirustamisest tin-gitud frustratsiooniga nii patsiendi kui ka arsti jaoks.
Kuulamine visiidi alguses
Kui patsient hakkab rääkima, on tark aidata tal rääkida kat-kestamatult, kuni ta on lõpetanud. See ei ole lihtne. Mitmed uuringud on aga näidanud, et on tõhus jätta visiidi algus siiski patsiendile. Kui arst sekkub täpsustavate küsimustega, muutub patsient tavaliselt passiivseks ja ootab arsti järgmist käiku.
Visiidi alguses tähelepanelikult kuulates saavutab arst järgmist:
− näitab, et ta on huvitatud;
− kuuleb ära kogu loo;
− ennetab enneaegseid hüpoteese ja võimalikke tupikteid uurimises;
− ennetab uute probleemide esile kerkimist vastuvõtu lõpus;
− saab ülevaate haigusest ja probleemidest, milleni küsi-muste esitamisega võib olla võimatu jõuda;
− pääseb järgmise küsimuse oma peas kavandamisest (see hajutab tähelepanu ja takistab patsiendi räägitu tõlgen-damist);
− saab hinnata patsiendi emotsionaalset seisundit;
− saab korjata üles mitmetähenduslikke vihjeid ja märke „ridade vahelt“.
Kuulamisoskusi, millest võib vastuvõtul abi olla, on lähemalt tutvustatud leheküljel 81.
Visiidi kava koostamine
Keskmisel patsiendil on vähemalt kaks kroonilist haigust ja tihti rohkem kui üks põhjus
