patsiendi mõtted välja selgitama ilma näitamata, et temaga ei olda ühel nõul.
Patsient võib arvata, et arst saab iseenesest temast aru, ja pettub, kui see nii ei ole. Arst arvab end teadvat, mida
Tabel 1.4.3. Mis tuleks anamneesi põhjal välja selgitada.
Biomeditsiiniline perspektiiv
Patsiendi perspektiiv, viis võtmesõna
Taust ja kontekst
Mis juhtus?
Millised on sümptomid?
Sihipärane läbivaatus
Ettekujutused ja mõtted
Ootused arstivisiidile
Tunded ja mured
Tagajärjed elule
Eeldused (eluolukord, elulugu)
Varasemad haigused
Ravimid ja allergiad
Perekonnas esinevad haigused
Psühhosotsiaalsed olud
Elundite funktsioon
75
Osa 1. Esmatasand
patsient tahab, ilma temalt seda küsimata. Sõnastamiseks on mitmeid viise: „Teil on kolm päeva olnud palavik ja köha. Kas on midagi konkreetset, mida sooviksite, et mina nüüd teeksin?“, „Mida te ootate, kuidas saan mina teid täna aidata?“, „Teil on olnud aega selle peale mõelda. Kuidas me saaksime teid teie arust kõige paremini aidata?“ Võib-olla polegi patsiendil muid ootusi kui see, et ta saaks jagada oma muresid kellegagi, kes kuulab, samas kui arst arvab, et peab lahendama tohutuid probleeme.
Tunded on kesksel kohal, kui inimese tervis on ohus. Tavaline on sümptomitega seotud mure, vähemalt uute hai-guste korral. Uuringud näitavad, et arstid jätavad emotsio-naalse poole tihti tähelepanuta, võib-olla hirmust enda tunnete ja abituse ees. Kui arst teab, mida patsient tunneb, on aga tihti lihtsam talle lähemale jõuda. „Kas olete olnud mures, et see võiks olla vähk?“, „Enamik inimesi muutub ärevaks, kui tunnevad midagi rinnas, kas teiega on sama-moodi?“, „Mis te arvate, kuidas teie elu edaspidi välja nägema hakkab, nüüd, kui olete üksi jäänud?“
Emotsionaalne külg on kesksel kohal igasuguses juhen-damises ja ravis, ka somaatilises arsti-patsiendi suhtes. Emotsioonid määravad ära arstiga tekkiva suhte kvaliteedi. Eeliseks on see, kui arst näitab juba varakult üles empaatiat. Näiteks võib kasu olla reaktsioonidest: „See on teile olnud päris raske““ või ka „Oi, kui palju olete pidanud üle elama“, aga ka vaikus, pilk või hääletoon võivad edastada empaatiat. Patsiendi vihjetest võib kinni hakata: „Täiesti laastatud … Kas võiksite sellest lähemalt rääkida?“ või „Te tundute oma isast rääkides kurb.“
Helga Hallingul (37) on rohke veritsusega menstruatsioonid. Ta hakkab arstilt midagi küsima, ent katkestab ennast ise: „Ei, sel pole asjaga mingit pistmist.“ Ise aga näeb murelik välja. Arsti küsimusele: „Mis te tahtsite küsida?“, vastab ta, et tal on tekkinud reitele palju karvu. Arst küsib teiste virilisatsioonisümptomite kohta ja saab teada, et naise hääl on võib-olla veidi madalamaks muutunud. Uuringud paljastavad hormooni tootva kasvaja.
Tagajärjed. Tihti ei ole patsiendi põhiprobleem mitte tervise-mure, vaid selle igapäevaelu mõjutavad tagajärjed. Nikas-tatud hüppeliiges võib rikkuda väikelapse ema igapäeva; epilepsiajuhtum, mis toob kaasa juhilubade kaotuse, võib olla katastroof elukutselisele autojuhile. Krooniline hai-gus tähendab valulikke ümberkohastumisi koos kaasneva murega. Et arst saaks tuge pakkuda, peab ta teadma, millised tagajärjed terviseprobleemil on. Küsimus „Kuidas see teie elu mõjutab?“ võib patsiendi avanema panna ja ta jutustab oma mõtetest ja tunnetest.
Eeldused osutavad patsiendi elutingimustele. Mingisugu-sedki teadmised inimese igapäevaelust võivad olla vajalikud, et anda patsiendile tema vajadustega kohandatud abi.
Patsiendi üldine tervislik seisund on tähtis eeldus. Meid võib aidata terve rida sõnu: perekond, eriala (töö), finantsid, vaba aeg, minevik. Patsiendi majanduslik olukord, eluase ja suhted ülemuste, kolleegide, vanemate, abikaasa ja lastega
mõjutavad tugevalt tema heaolu, stressitaset ja võimet taluda tagasilööke ja haigusi. Pahameel ja ülekoormus või-vad põhjustada sümptomeid ja haigusi (migreen, põletikud, lihas-luukonnavalud). Minevik, mida iseloomustavad kiusa-mine ja ebaturvalisus, põhjustab tihti terviseprobleeme täis-kasvanuelus.
Ema tuleb arsti juurde oma tütre Viljaga (kuueaastane), kes on kaotanud söögiisu, on kahvatu ja tihti väsinud, samuti kaebab ta kõhuvalusid. Pere-arst näitab välja, et mõistab ema muret selles, et tegu võiks olla mõne tõsise haigusega, ja küsib, kuidas peres muidu olukord on. Tuleb välja, et mehe firma hakkab pankrotti minema ja et abikaasadevahelist suhet iseloomustab nääklemine ja kibestumine. Seejärel tegeleb arst Vilja prob-leemidega nii uuringute näol, et selgitada välja võimalik kehaline haigus, kui ka vesteldes vanematega lapse reaktsioonist ebaturvalisele õhkkon-nale perekonnas.
Tabel 1.4.4 annab ülevaate kasulikest teise funktsiooni oskustest.
Tabel 1.4.4. Info hankimise oskused.
Ülevaade patsiendi probleemidest
− Patsiendi jutustus: julgusta patsienti rääkima oma sõnadega probleemist alates selle tekkimisest kuni praeguseni (aita selgitada välja pöördumise põhjuse)
− Kuulamine: täielik tähelepanu, lase patsiendil teda katkestamata lõpuni rääkida, oota veidi ja lase patsiendil mõelda või jätkata ka pärast pausi
− Küsimistehnikad: alusta avatud küsimustega, mine tasapisi üle täpsustavatele suletud küsimustele
− Julgustavad reaktsioonid: aita patsiendil jätkata juttu verbaalsete ja mitteverbaalsete signaalide, vaikuse, pilgu, takkakiitmise, parafraseerimise, peegeldamise abil
− Märkidest kinnihaaramine: haara kinni patsiendi märkidest ja vihjetest, kontrolli neid ja otsi kinnitust
− Väljaselgitamine: küsi ja täpsusta, kui väljaütlemised ei ole selged või kui sa ei saa aru („Mida te mõtlete pearingluse all?“)
− Ajatelg: selgita välja sündmuste toimumise ajad ja järjekord
− Kokkuvõte: hangi oma arusaamale kinnitus, palu ennast parandada ja küsi lisainfot
− Keel: kasuta täpseid, arusaadavaid sõnastusi, väldi erialakeelt, selgita lühidalt ja selgelt
Patsiendi perspektiivi süvendatud ülevaade
Viie võtmesõna aktiivne kaardistamine:
− ettekujutused (mõtteid põhjustest, tulemustest jne)
− ootused (tänase vastuvõtu eesmärk ja sellega seotud soovid, millist abi patsient ootab)
