rahvavalgustaja!) arstiabi andmas ja vististe pean ülehomme uuesti sääl olema, et lõpp-sõna lausuda. Õetütrel on kopsukelmepõletik veekogumisega (pleu-ritis exsudat.), – kust vett tuli kõrvaldada, – onupojal aga aju pudu-soone rebenemise kergete häiretega psüühhikas. Mõlemad paranevad küll, aga täna sain taas härda kirja, ja teen ehk 19/Isel edas-tagasi sõi-du ühe päevaga. Esmaspäeval olen taas kodus, – teisipäeval, ehk kol-mapäeval saabub Siuts ka Tallinnast, kes sõitis eile minu sünnipäeva kingituse – väikse „Royal“ kirjutismasina järele, millele lasen lisada Prantsuse erimärgid [(^, ´, `, & v (eesti tähtedelle: š jne)]. See oli Siutsi salajane üllatus, mille mulle valmistas, – aga kink jäi saabumisega
590
hiljaks. Kui tuled (te), näed seda riistapuud & võime näpuharjutusi teha. Ka Stravincky „Petrouschka“ (grammofonile!) oli Siuts kusagilt välja nuhkind.
Oleks Sul siia sõiduga siiski mitu asja, – sest pääle eelmainitu, võin ehk isegi Su tervist kuidagi korrigeeri & tarbekorral elektrivooluga (galvaniseerimisega) karastada. „Loomingu“ toimetajana pead esi-algu muidugi palju pingutama, – aga selle eest oled vaba „kul-ka“ palvetamisest. Ise põen juba üle kuu ninakoopa põletikku, – nuuskan verd nii, et ninarätid kõlbaks lipuks tööta tööliste rongikäigul. Linna tööbörse kubises neist täna. – Aga loodan end juba joonde ajada, – katsume Sindki ravida. Teeme siin veel mõned analüüsid, kui vaja. Jääme Sind siis tuleval nädalal ootama. Kui seda vaheldust Su proua ei häiri, siis oleme rõõmsad kui kahekesi saabute: on veel n.n. sün-nipäeva veinigi järgi. Askeldan juba ka oma kogu korrektuuridega. Venib visalt, – näeme, kas jõuan ta raamatunädalaks1339 valmis. Vist küll! Pärnus on see nali. 8–15/III. – olin eila ka koosolekul (ses asjus), kus esmakordselt nägin Mats Mõtslast. Suure vaevaga pääsesin toim-konnaliikme kohustusist. Nägemiseni! BARB.
347. Barbarus Semperile
Pärnu, 23. jaanuar 1930.
[Pärnu, 23. I 1930]
Armas Asm!
Hallo! Oleme perekondliselt täies koosseisus. Ootame lisaks & täien-duseks Asmkonda. „Loomingu“ sünnivalud peaks juba lõpustaadiumi jõudma?
Nägemiseni!
Barbkond & Co
1339 1930. aasta märtsi algul korraldati Eesti II üleriiklik kirjandusnädal, millest järgmis-teski kirjades korduvalt on juttu.
591
348. Barbarus Semperile
Pärnu, 26. jaanuar 1930.
Pärnus, 26/I. 30.
Armas Asm! Ankeedi tähtpäev on käega katsu. Ehk on mu vastu-sel siiski mingisugune positiivne tulemus (– kuigi sääl juhust kasutan mõneks isikliseks viipeks) – saadan ta õigeks ajaks ära. Muud pike-mad vested jäägu suusõnalisiks. Olgu vaid öeld, et „Pärnu Kirjandus-nädala“ toimkond Sind paluda tahab vaielusõhtu juhatajaks (vist 11/III. ehk 12/III), kuna mulle kaela suruti: esinemine lühikese kõnega avamisaktusel + ettekanne loomingust.
Siuts on tagasi „Kolmekrossiooperist“ & „Godunovi“st – tervitab minuga koos teid mõlemaid! Nägemiseni!
BARB. –
349. Semper Barbarusele
Tartu, 27. jaanuar 1930.
Vastus ankeedile suurepärane – aitäh – käes. Teisest nrist pääle loo-dan Loomingu saavat pisut huvitavama. Esimene nr. on igav, nagu isegi näed. Kui oma töödega toime jõuan, sõidan kolmap. õhtu välja. Nii siis nägemiseni neljapäev!
Asm
27. I. 30
Tartus
350. Barbarus Semperile
Pärnu, 2. veebruar 1930.
Vastuseks Asmi vebruaariale & Royali improvisatsioonile.
Ah. armas Asm!
mu hinge spasm
592
& südamen kui tunneks miski lünka:
on elu maha talland vaimu kasvu-künka,
et ainult ulman kauged mõttemäed
on lumiharjen, – kuhu minu käed
siit paberilt ei üles uljad küüni, –
oo, tuiskab liiva üle ajudüüni!
Aeg ravind, lihvind mägede buboonid
& nagu varisevad kokku kõrged troonid
nii minun tühjaks jooksnud pakitsevad paised
on järgi jäänd kõik madalikud maised.
Ei ühtki kiristikku isegi, et servalt
sa alla vaataksid, kord kalju järsult pervalt,
et mustaks midagi all – sügavan kui vulva,
ma kuhu paiskaks oma meelte tulva,
ehk mäed mu ümber oleks, – hiiglatari tissid
kust kosena kõik mured alla pissid, ...
ent nüüd mu meelten – „sui generis“
on miski kumerus-“mons-mustav Veneris“
. . . . . . . . .
. . . . . . .
. . . .
Ent usun, lepitab aprill
& kevadega hinge lükkiv lill
+Sinu lohutuse aaria,–
see rohkem kui kõik maad: Kanaaria
Madeira, ehk Asoorid, –
Sa oma ridadega hinge lahti koorid, –
banaane-naistega kuis toimi sõlvad,
oo! Asm, sa misjonääriks kõlbad.
. . . . .
. . .
.
593
Nüüd, kus on küllalt riime juba seirat,
me joome terviseks & tujuks klaas madeirat;
„noh, olgu! täitugu Su soov,
ehk õnnestub mu reisi kava-proov,
nii siis: Kanaariasse!
maakera kummalisse variasse.“
