Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide. Koostanud: Paul Rummo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo страница 7
1343 Otto Strandmann, tolleaegne riigivanem, kes seadis korduvalt eeskujuks Poola riigi-juhti Piłsudskit.
597
kuni 2/III õhtuni, – see on kategooriline tingimus. Nagu Sa arvasid, ongi meie daamid üksteist Feishneril näinud & omad jutud maha puhunud. Siuts on matuse reisist veel tublisti väsinud & osalt ka veel isa surmast sordiini all. Ei ta taha nüüd raudteest & sõidust teadagi, – arvab, et matkamise instinkt nii pea ei ärka, – isegi Pärnu näib tal pääle Narvas viibimise väga puhas, kodune & rahulik, – ja lilleline (!), – sest siin olla rohkem kärneriärisi, kui mujal. Nii siis asjata jä-tad Pärnu tulemata, – oleksid roosidega ülekülvatuna tagasi sõitnud & prouat loorberitega üllatanud (neid võib süldisse panna!). Või kes siia nurka & soppi tulla tahab! Ainult Hubel vist olla lubanud, ja see oleks ainuke. Puudub Raudsepp veel, – ja siis oleks kena paarikene käes. Osalt ehk jääb Sul ühe pettumuse võrra vähemaks, et Sa Pärnu ei sõida, sest vaielusõhtu motiivid on väga koolipapalikud & lapsi-kud, rumalad isegi. Ega siinsed suurt vahet ei tee Sipelga,1344 Mõtsla-se, Tuglase, minu, Sinu & teiste vahel... On Sul ju „Loominguga“ as-keldamist küllalt ja sarnase suure töö man ei pakuks Pärnu vaielused miski huvi. Loobuksin isegi siinsest esinemisest, aga kord lubat, pean oma programmi täitma. Esinen avaõhtul, nii et Hubeliga just kokku ei puutu (ta tuleb kirjanduslikuks kohtuks!).
Nüüd soovin Sulle edurikast tegutsemist igal frondil! Pen-klubi koosolekul oleks minu soov, et see asutis välismaa eeskujul ei kalduks purukodanlisse rööpasse, et selle tegevus ei piirduks ainult smokingi & monookli paraadiga, vaid et vaimgi avalduks kuidagi viisi. Kuhu jäi meie bülletään? E.K.L. koosolekuks ei mõista midagi erilist soovi. Ehk seda, et R.-K.-P-sarnaseid lollusi ei räägitaks!1345 Imelik, et see h–ra nüüd järsku „selgeltnägijaks“ on saanud. Kus ta varem oli, kui teised „L“-t toimetasid? Arvan, et peakoosolek kindla seisukoha võtab ses suhtes.
Tervitan & soovin kõike hääd – kuni nägemiseni Tartus!
Barb.
P.S. Loodan varsi oma kogu saata võivat, – peaks varsi ilmuma.
1344 Aleksander Sipelgas oli tuntud vähenõudlike ajaviiteromaanide autorina.
1345 Vihje Rasmus Kangro-Pooli esinemisele.
598
355. Semper Barbarusele
Tartu, 26. veebruar 1930.
26. II. 30.
Armas Barbarus,
Olen juba lõplikult otsustand esineda Tartus: tuleb avakõne esimesel õhtul,1346 ja sellest jatkub. Olen rahul, sest kõne on ikkagi kergem, kuna lyyriline valang=avameelsus suure massi ees nõuab autorilt enesevägis-tust suuremal või vähemal mõõdul ja on pisut nagu piinlik. Kaden-Band-rowski Kindral Barczi loen praegu, on ysna huvitav stiililt kui ka hoolt.
Tuled arvatavasti laupäeva hommikuks. Olen Sul k. 4 homm. vak-salis vastas ja kodus ootab Sind puhkamisase.
Sinu kogu saabus just momendil, mil ma Liidu koosolekult läbi-hekseldatuna koju jõudsin. Lugesin ta kohe kaanest kaaneni läbi ja vis-kusin äkitselt sootu teise meeleollu – avanesid teedeharud igale poole lahtisesse maailma... (Ja ometi, lasksin end enne siduda seltskondliku teenistuse rakkesse, võttes vastu igasugu kohustused). Juba geomeetrili-selt=arhitektooniliselt värskendava kogu eest suur aitäh!
Koosolekust oled juba Pvlehest või mujalt lugend.1347 Oli rahuli-kum kui võis oodata. Ainult Kärner põrnitses põhjuseta vihaselt minu vastu ja Luts viskas oma nalja, milles myrk ei puudund.
Pen-klubi aastaistung läks ka ysna koduselt ja yhemeelselt Segerlinis.1348
Nii siis ootame. Nägemiseni!
Tervitusi!
Asm-kond.
P.S. Olioni 2-st oled vist lugend? Professor-härra lööb kord kaikaga.1349 Ja orbiitlasile saab nyyd materjali – materdamiseks mitmeks numbriks,
1346 Kirjandusnädala avaõhtu Tartus 1. märtsil 1930.
1347 Eesti Kirjanikkude Liidu aastakoosolek Tartus 23. II 1930. Loomingu 1930, nr 3 tea-tel „koosolek oli õige töömeeleoluline ja võrdlemisi üksmeelne, kui mitte arvestada väiksemaid isiklikke teravusi“. Semper valiti taas Liidu juhatusse, saades 24 osavõtja 19 häält – enam kui ükski teine esitatud kandidaat.
1348 Eesti PEN-klubi aastapeakoosolekul 22. veebruaril 1930 Tartu Segerlini restoranis valiti Semper uuesti klubi juhatusse.
1349 Kirjandusliku Orbiidi ümber koondunud autorid (enamikus EÜS Veljesto aktiivse-mad liikmed) proklameerisid kirjanduse elulähedust ja taunisid varasemat Noor-Eesti „kunst kunsti pärast“ estetismi. See tekitas laialdase poleemika, mis puhuti kujunes vastastikuseks sõimuks. Olion 1930, nr 1, lk 5–6 avaldas Gustav Suitsu
599
kes-teab, muidu vahest polnuks millega numbreid täita. Tuglas, kes ikka veel vopse saab, on annikundlaste ja massinimeste Veljestost välja astund, kus ta oli vilistlaseks. See synnitas nende 10-ks aastapäevaks kihinat-kõhinat.
356. Barbarus Semperile
Pärnu, 7. märts 1930.
Pärnus, 7/III. 30
Armas Asmkond! Esimesed kolm päeva pääle koju jõudmist on ka-dunud kibedas töös, mis ootas mind ees. Pole saanud sellepärast elu-märkigi anda, ega tervitada lahket majarahvast, – vanu, kui noori. Kui Pärnu kirjandusnädal läbi, siis pajatan pikemalt. Seni kulub teil omalgi aeg kõige möödunu järelelamiseks & külaliste tõttu ripakile jäänud asjade korraldamiseks.
Olge kõik tervitet ja tänat!
BARB. –
P.S. Tervis praegugi veel virmaline, – aga siiski paraneb.
357. Semper Barbarusele
Tartu, 16. märts 1930.
Armas Barbarus!
Need päevad on läind askeldamispalavikus. Kirjandusnädala enese-ga polnud kyll palju otsekohest tegemist, aga siis lamas ju kogu see Kaden-B. vastuvõtt Tartus minu õlul. Seda raskem oli siin asja kor-raldada, et tuli kõik banketid jne oma taskust korraldada (esialgu muidugi), ise joosta ja talitada, kuna teised passiivselt kaasa aitasid. See poleks olnud veel nii hull, aga Tallinna vastuvõtul juhtus skan-daal – meie sekretärihärra, Oras, oli ennast nii täis võtnud, et esiteks
ägeda artikli orbiitlaste pihta: „Kõrges kaares! Mõningaid mõtteid „Kirjandusli-ku Orbiidi“ puhul“. Olioni järgmises numbris jätkas Suits veelgi teravamalt oma poleemikat artiklis „„Sangarid“. Veel kord „Kirjanduslik Orbiit““ (Olion 1930, nr 2, lk 28–30), mille sarkastilised väljendused pussist, villkopast ja p–stiilist ring-lesid kaua kirjanduslikes diskussioonides. Semperi kiri kõneleb viimasest artiklist.
600