siin paar päeva külmetanud ja vihmaga kõmpinud. Otsisi-me m–eur A-E’d,1366 – ent see kavaleer on kusagil linnast väljas. Tagasi tulles loodame teda siiski kohata.
Homme hommiku lahkume siit Hispaania sihis, kust loodan saata mu kaastöö (alguse) „L“le.
Vist palusin juba kord, – kui midagi iseäranis rabavat ilmub (ajakir-janduses!), siis jäta lõige. On ju hää, et mõni aeg seda nääklemist ei kuule.
Soovime palavaid lihavõttepühi veel kuumemate munadega. Ter-vitame kõike maja rahvast! Homme õhtu oleme S.-Sebastian’is.
B & S.
1364 Franz Hellens (1881–1972) oli Belgia kirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik, kellega Barbarus ja Semper suhtlesid.
1365 Variétés oli aastatel 1928–1930 Paul-Gustave Van Hecke poolt Brüsselis välja antud kirjandusajakiri.
1366 Adamson-Eric.
613
366. Barbarus Semperile
Madriid, 19. aprill 1930.
„Pombo“ kohvikus, 19/IV.30 (Madrid).
Armas Asm! Istume siinses „Verner“is, – kus lihavõtte tõttu kaunis vaikne. R. G. de la Serna1367, – see Jeeriku pasun, on Pariisis, – ümber-ringi üsna lihtne rahvas. Homseks hankisin „corrida“le piletid,1368 – seega esimesed verised munade pühad. Rongis lugesin vastasistuva s-r’i lehest, et Majakovsky Jesseenini teed läinud.1369 Imelik! Muide võib rahul olla: elu polegi nii kole kallis & keelega saab toime.
Tervitusi ! BARB & Siuts.
367. Barbarus Semperile
Córdoba, 24. aprill 1930.
Córdoba, 24/IV.30.
Armas Asm! Pääle härjavõitluse Madridis polnud lusti enam sõrmegi liigutada ja siinne paaripäevane puhkus oleks muide kena, ent sa-jab, sajab teist päeva ja on vilu & rõske. Kõikjal on taevas veerikas ja vihm saadab meid kogu tee. Ei ole veel õiget päikest ega sooja saanud, – pole mu terviski veel selle tõttu korras, kuigi paranemine tuntav. Kõigest senisest teekonnast leiad ehk natukene viskeist, mis täna ära saadan. Tea aga, et olen kritseldanud need read süües kusagil casa’s,1370 ehk pingil rongi oodates, – see on umbes sarnane püstijalu söömisele, kus pole aega lõualuid liigutada ja närida; ei nii tunne maitset ega mõnu, – kui aga midagi kõhtu saab. Nii ongi mitu leh-te täis saanud, – tarvita oma punast pliiatsit õige ohtrasti, kui üldse midagi „L’s“ avaldamise vääriliseks arvad. Hispaaniast tahan siiski korralikuma ja süvenenuma ülevaate koostada. Ehk sissejuhatusena siiski mõni rida saadetavast kõlbab?! Leiad sääl vihma piiske & muid vigu, – aga pole ma süüdi, et loodus meid otse kiusab. Põgeneme täna
1367 Ramón Gómez de la Serna Puig (1888–1963) oli hispaania avangardistlik kirjanik.
1368 Härjavõitlusele.
1369 Vladimir Majakovski lõpetas elu vabasurmaga nagu Sergei Jesseningi.
1370 Pansionaadis (hisp).
614
Sevillasse, – aga kaob juba usk kuivasse kliimasse & päiksesse. Kui viitsid kirjutada, siis viska mõni rida Barcelonasse – Poste restante, aga kindlasti läkita kiri Pariisi, 54, Rue ďAssas, (Hôtel du Chévalier ďAssas), kus umbes kuu aja pärast oleme ja kus meie kirjad alalhoi-takse. Pole aimugi sellest mis Eestis sünnib (pääle H.R. artikli, mida lugend pole1371 & k. U.-di attentaadist1372 lugesin Hollandi piiril). Ter-vitame ja soovime sooja kevadet kõigele Asmkonnale!
B.& S.
Kui honoraari ehk kogub, siis ole kallis, saada čekk Pariisi aadressil: siin sulab raha siiski, kuigi külm on. B.–
368. Semper Barbarusele
Tartu, 1. mai 1930.
1. V. 30.
Armas Barbarus, Barcelonas,
Nii siis taban vähemalt Sinu pysipunkti yheks sekundiks. Tormad mui-du päikese jälil nagu too Masereeli kangelane ta „Päikeses“.1373 Aga kõige veidram on see, et meil kogu aeg, vahetpidamata (2 päeva välja arvat) on valitsend aprilli alult tänaseni s.o. 1 maini nii ilusad päikese-paistelised ilmad nagu ma neid veel kuskil sel ajal pole näind. Taevas nagu Itaalias, meeleolu säraline. Soojust ylearu selle aja kohta, lihavõt-ted olid juba kuumad kui jaanipäev (18° vilus). Ja praegugi veel kes teab kui kauaks taevas asuurne, õhk soe, päikest lõpmatuseni. Kõik roheldub täies hoos. – Aga mis ma sest ilmastikust nyyd. Ise ma seda võin maitsta juba nädalapäevad läbi aknaklaasi. Sest esimene tennis-mäng lõppes õnnetult: jalas katkestasin mingid musklikiud või midagi sellesarnast, vaevalt sain koju ronida ja nyyd lonkan toas ning tunnen vahel lõpmatu-tyytavat tasast undamist kuski sääremarja sees. Pahem
1371 Arvatavasti Hugo Raudsepa artikkel „Monumentaalsed kujud. Mõtteid meie kirjan-duse heroiseerimisest“. – Vaba Maa 4. IV 1930, nr 80.
1372 3. aprillil 1930 tulistas tundmatu terrorist (nagu ajalehed märkisid) Tallinna tänaval kindralmajor Johan Unti, kes suri 7. mail.
1373 Belgia kunstniku Frans Masereeli tuntud graafiline teos.
615
on see, et mu Soome reis ähvardab niiviisi nurjuda. Sõidame nimelt 10.-l mail Soome kirjanikkude Liidule kylla nende kutsel – Tuglas, Wil-de, M. Under, Metsanurk, Suits, Visnapuu ja mina – kolmeks päevaks.
Sinu reisikiri tänuga käes. Ei ole sääl mingeid kärpeid vaja, läheb nii kuidas ta on.1374 Riskisin ainult lause Bergsoni Rise’ist maha tõm-mata, sest alles äsja lugedes leidsin, et päälkiri on tal rohkem petlik kui sisu märkiv, mis laialisemalt mõeldud. Raha saadan, nagu tahtsid, tšekina Sinu nimele Assas’hotelli. Läheb lihtkirjas, sest tähtkirja sinna ei saa saata, kui ise puudud.
Suurimaid vahepääl syndind uudiseid tead nagu, näha ise: – kind-ral Undi tapmine – roimarit pole tabat, Majakovski enesetapp. Isegi ajalehed on klatši, mõnitamise ja sylitamise unustand kevadise päik-sega. Kulka ymbergi puuduvad avalikud kisklemised seekordsel jaga-misel, saak ise on poolevõrra vähem tavalisest ja ma kardan, kui nad „Loomingut“ viimaks ei sunni vähendama.
Mis veel? Tähelepanu keskkohaks oli paar päeva Linde, kel järje-korraline šohhiprotsess ees oli ja kus ta muidugi puhtana välja tuli... Nagu räägitakse, on tema žirantideks hirmus suured mõjumehed ja kui mees pokri läheks, poleks see neile just veetlev, nii siis... Aga „Loodu-se“ Männik on „Nooles“ uue roima avastand ja ytlevat ise, et „cetrum censeo“..., enne rahule ei jää, kuni L. istub.1375 Affäär ise on niisugune: L. on Lubi seerias ilmund „Kenadel naistel“ kollased kaaned ymbert ära kiskund, syytuvalged „Varaku“ kaaned asemele pannud ja raama-tu myygile saatnud, 25 sendi asemel 1 kroon võttes...1376 Kõneldakse, et ta trykikojast need eksemplarid saand... Ootame, näeme, kas on meest, kes tema pääle ka juriidiliselt hakkab.
See kord – elage hästi, nautige Hispaaniat ja muud kõigi meeltega ka meie eest!
Terv. Asm.
1374 Barbaruse reisikiri „Põhjast – lõuna“ alustas ilmumist Loomingus 1930, nr 5 (mai) ja jätkus 6., 7., 8. ja 9. numbris,
