– selle sopa & sõnniku tuhnimisest, mida laotetakse iga hommiku meie söögilauale kohvile lisaks. Küll on aga neegrid kõikjal, et aina imesta seda „vaimukust“, seda „andekust“ & „sisemist kultuuri“ –! Ei ühtki intelligent-arukat ajakirjanikku! (Ja
1359 Mitte kirjutada (ld).
1360 Pärnu gümnaasiumi salajase kirjandusringi ajakirja ainukeseks jäänud number 1909.
609
L. V.-Maast kõlbaks voorimeheks vanale troskale, nii ajast & arust on ta läinud.)„Orbiidi“ langetõbine albinist näitab oma valgele kes-tale vastandina musta sisemist poolt,1361 – see on pahupidi pöördud vaimline neeger, ja avastab Ameerikaid, mis ammu enne leitud. „Lilu-list“ saadik olen mitmeid „O“-ste mõtteid juba käsitanud, – ent neile on nende vaimusünnitised uudiseks, – küll olen artikleis, mis „L-s“ ilmusid, teesisi püstitanud lähenemisest elule, – ent siingi „konstrui-vad“ need epigoonid järele seda, mis juba valmis, – nagu „konstruis“ Schüts’ki küllalt minu jälgedes, mida ainult üksikud (A.O. vist!) mai-nind on. Loogu enne ise midagi!
Terv. Barb.
P.S. Kui minu tervis katastroofiliseks kujuneb, siis memento! oled minu asjade korraldaja!
Intrascriptum: tunnen, et protsess ninakoopast laieneb kõrvale (Eus-tachiuse torule!)
361. Semper Barbarusele
Tartu, 31. märts 1930.
Tartus 31. III. 30.
Armas Barbarus,
Sinu „memuaarid“ on selle vastse ankeedi-seeria suurepäraseks ava-numbriks.1362 Lõbus ja mõnus tagasivaade, pole liigne ka see sops Raudsepa lorajanu pihta. Ytled kyll, et ma võin tarbekorral seda lyhendada, aga võiksin vahest teha ymberpöördut, lisada märkuse Молодая жизнь’i kohta, mis mul ju olemas, kui ainult kätte leian. Teen seda oma vastuses ankeedile.
Mis reisikirja laadi, siis ei taha ma mingeid piire tõmmata. Ar-van siiski, et pole vaja artiklit belgia kirjandusest sisse puhuda – see
1361 Jutt on Oskar Looritsast.
1362 Ankeedivastused „Mälestused esimesist kirjanduslikest katseist“ alustasid ilmumist Barbaruse mälestustega Loomingus 1930, nr 4, lk 474–475, samas numbris olid avaldatud ka HenrikVisnapuu, Juhan Jaigi, Julius Oengo, Hendrik Adamsoni, Artur Adsoni ja Bernhard Linde ankeedivastused. Vastused jätkusid 5. ja 7. numbris kokku 12 kirjaniku sulest.
610
võiks hiljem tulla niikuinii. Sinu sulg on elav isegi, ega lase märkmeid ja muljeid akadeemiliselt ja geograafiliselt igavaks langeda. Belgias poleks ylearune, yks Verhaereni kogu mõnele asjast huvitetule edasi anda, kas või Hellensile, kellele võid tervitused edasi anda minult, kui ta veel mäletab meie kokkusaamist Salzburgi literaatide kohvikus koos Zweigi, Däubleri, Billingeri, Ginzkey’ga. Ajasin kyll juttu siis päämiselt Zweigiga, aga vist tuli temaga ka jutt isegi Verhaereni tõlkimisest, – oli ju Zweig kui Verhaereni Saksasse istutaja ise ka kaasavestleja ning Hellens võttis meie jutust osa, kuigi ta yldiselt tundus enam vaikijana. Nii siis igaks juhuks saadan Sulle tänase postiga yhe eksemplari Ver-haereni. Läheksin ise ju meeleldi sinna maale, mis mulle nii tuttav ja koguni kodune tundub. Otsiksin – aga vahest võiksid Sinagi yles otsi-da – Caillou-qui-bique’i kus elab mme Verhaeren (kes yhe eks. sai, aga kellelt meie kirjastus siiski avaldamisluba ei kysind). Samuti Verhaereni viimse puhkepaiga Escant kaldal. Igatahes tervitusi flaami põrsastele, tydrukute tissidele ja poiste reitele, millest vanamees nii lihaseid värsse oskas teha!
Mis puutub reisikirjasse, siis selle esimese osa ärasaatmisega on ju aega – ytleme maksimum 5. maini (mil see peaks siin olema). Seniks on ju kuu aega puhata, arstida ja meeleolu parandada. Ja kui artikkel belgia kirjandusest eraldi järgneb, siis vahest pole tarvis ka niipalju lu-geda ega end puhkereisil väsitada. Parem juba toormuljeid edasi anda maiks. Muu – sygiseks.
Nii siis veel kord – õnn kaasa reisile! Tule tagasi tervete ninakoo-bastega ja koorma muljetega, igapidi värskena ja hää tujukana!
Sedasama (väljaarvat ninakoopad) – pr. Siutsile!
Asm ja -kond.
611
362. Barbarus Semperile
Berliin, 5. aprill 1930.
Berliin, 5/IV.30.
Armas Asm! Esimesi tervitusi välisilmast. Sajab vihma, – on rõske. Tuleb edasi sõita Hollandi sihis. Viimasel minutil tärkas idee siirduda ehk Hispaaniassegi, kuigi aeg selleks napp.
Kirjutan neid ridu „Schlesischer Bahnhof“i esisel, üsna postkasti kõrval. Et klaas katus pää kohal, siis on meie tervitused üsna soojad, – vihm ei suuda neid märjaks teha ja jahutada.
Kohtasime teel (restoraanvagunis) h-ra S. – uut Pariisi nõunik-ku.1363 Nii siis: maailm hakkab avarduma.
Hüvasti!
Barb. & Siuts.
Tervitusi prouale!
H-ra S. rääkis, et M.M. olla V.-Maas midagi kirjutand. Kui saad, jäta väljalõigetena mõned asjad, mis ajakirjanduses minu äraolekul ilmuvad!
363. Barbarus Semperile
Amsterdam, 7. aprill 1930.
Amsterdam, 7./IV. 30.
Armas rahvas!
Üsna kena maa oleks, kui siin nii palju vett ei oleks – maa pääl, kui pilvedes, – ja kui turistid siinseid külasid nii ära rikkund ei oleks. Tegime väikse tuuri maale, aga vihmaga ei saanud kõike küllalt näha. Vaja siit rõskusest rutem pageda lõunasse – kaudu Haagi, Roterdami. Belgias halva ilmaga kauem ei peatu, kui hädasti vaja. Tervitame siis kiires tempos Rembrandti-platsilt! Ei võikski siia kauemaks jääda, – elu on meie jaoks liig kallis.
Hüvasti!
BARB & S.
1363 Jüri Sammul.
612
364. Barbarus Semperile
Brügge, 11. aprill 1930.
Brügge, 11/IV. 30.
Armas Asm!
Film rullub... Eile oli kohtamine Franz Hellensiga.1364 Läkitab Sulle soojemaid tervitusi! Oli juba saanud Sinu raamatu, – tänab.
Mulle saadet eks. andsin edasi „Variétés’e“1365 toimetusele. Hellens’ilt sain üsna häid näpunäiteid. Istume praegu Brügges & vaa-tame, et siingi segab auto kellamängu (tornis!)
& mootorpaat peletab Rodenbachi rahu & tukkuvaid luike.
Tervitame siinsest vaikusest ja sõidame vist täna edasi Brüssel–Pa-riisi sihis. – Hüvasti!
BARB & Siuts.
365.
Pariis,
