Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide. Koostanud: Paul Rummo

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo страница 13

Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo

Скачать книгу

+ sama palju näitusi näht. Tervitame laada tujus kõiki komsilasi!

       B + S.

      376. Barbarus Semperile

      Pariis, 2. juuni 1930.

      Pariis, 2/VI. 30.

      Armas Asm!

      Jõuavad lõpule meiegi logelemise päevad, ja tuleb taas rakenduda tööle. Kodus olla küll remondi tõttu täielik Soodom, aga taskud tüh-jenevad, kui kohvrid raskenevad. Ilmus siis viimaks ,,Bifur“ 5. minu „kirjaga“,1382 kus nii mõnigi mõte segipaisat ehk moonutet, nii mõnigi asi teisiti & lühendet, minu suhtes aga saatekirja lisanditega, mis üle-liigne. Võtan ühe lisaeks. Sinu jaoks (igaks juhuseks) kaasa. Või ehk oled juba hankind? Sõidame Šveitsi kaudu ja loodame 9, ehk 10/VIal kodus olla. Nii siis viimased tervitused seekord Pariisist ühes nuku-mamma tervitustega nukuteaatrist (Blattneri asutet)1383!

       B + S

      1382 J. Barbarus, Lettre ďEstonie. – Bifur 1930, nr 5. Artikkel on refereeritud Loomingus 1930, nr 7, lk 846.

      1383 Ungari päritolu kunstnik ja nukunäitleja Géza Blattner (1893–1967) asutas 1929. aas-tal Pariisis nukuteatri Arc-en-ciel (Vikerkaar).

      620

      377. Semper Barbarusele

      Puka, 9. juuni 1930.

      Komsi, 9. VI. 30.

      Armas Barbarus,

      Tere siis tagasi tulemast ja olemast! Nyyd on pää Sul täis mälestuste-laenguid reisilt ja arvatavasti ei näe Sa oma kodulinna nii pea jälle äripäevaselt. Mina valmistun omakorda minekule. Päeva kymne pä-rast loodan juba teel olla Varssavi poole.1384 Sõidavad veel Suitsud, Linde, Adson-Under. Loodan tagasi saada juuni lõpus, kah omamoo-di muljetega.

      Homme sõidan Tartu passiasju ajama. Korjan siis kokku need väl-jalõiked lehtedest, mis võib-olla Sind pisut huvitavad, ja saadan nad Sulle. Mõned neist on mulle tarvilikud vahest hiljem ja mul pole midagi selle vastu, kui Sa nad hiljem jälle tagasi saadad.

      Elame nyyd kogu perega täies koosseisus Komsil, välja arvat pere-isa-vanahärra, kes ainult pyhapäeviti maal käib ja siis „lamenti“ teeb. Ta on oma haigusega ennenägematult isekaks läind, hellaks, närvili-seks, nii et raske on tema ligidal liikuda. Ei taha omastega yldse kokku puutuda jne jne. Yhe sõnaga, pyhapäevad pole just eeskujulised, muidu aga suvitus suurepärane.

      Homme ehk saan Tartus paari soome kirjanikuga kokku – sõitsid nädalaks sinna Paavolainen ja Viljanen – noorurid, vaimustet meie kir-jandusest ja kõigest euroopalisest.1385 Kyllap pettuvad Tartus vähemalt meie kirjanikest, keda nende fantaasia kujutleb ette suurelennuliste vaimuinimestena, kes elavad kuskil Taevaste ligidal.

      Sinu Bifur’i artikkel huvitab väga kõigi väärangute pääle vaata-mata. Ootan seda eksemplari, mis Sa mulle ostsid. Ise veel tellida pole mahti saand.

      1384 Semper võttis juunis 1930 osa PEN-klubi kongressist Poolas. Sellest ilmus Loo-mingus 1930, nr 6, lk 735–744 tema ülevaade „Muljeid Pen-kongressi päevist Poolas“. Uustrükk: J. Semper. Teosed. XII. Mälestused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 360–373.

      1385 Olavi Paavolainen ja Lauri Viljanen – soome radikaalse kirjanduslehe- ja -rühma Tulenkantajat aktivistid. Viljasele kuulub omal ajal palju tsiteeritud hüüdlause „Ees-ti kaudu Euroopasse“. Sellise pealkirjaga ilmus Viljasel ka artikkel – Tulenkantajat 1930, nr 11–12. Artiklit refereerib pikemalt M.R. [Mart Raud] Loomingus 1930, nr 8, lk 948–950.

      621

      Praegu valmistan Varrsavi jaoks yht pisikõnet, viin ta homme Tar-tu tõlkida. Muidu olen lugend, yht-teist kirjutand, hulkund metsis, raa-diotsend jne. Soovin Teile pärast reisimuljete rohkust Pärnu rahulikku mereäärt nautida. Kyllap liivik juba kubiseb. Aga ka ehk Sinu patsien-did ootavad...

       Nii siis tervitusi kõige paremaid

       Asmkond

      378. Barbarus Semperile

      Pärnu, 12. juuni 1930.

      Pärnus, 12/VI. 30.

      Armas Asm! Andesta, et kohe ei saanud kirjutada. Olen paar päe-va kodus, aga askeldusi üle-pää-kaela, – ei tea kuhu jooksta. Korter remondi tõttu segi nagu Soodom, – haigeid oli täna sarnane saba, et vaevalt mõne sõna visata saan. Kõik kirjad & kirjandus seisab virnas – ootab sorteerimist. Muide reisi lõpp oli kõige kosutavam: Šveitsi küps suvi (Lausanne’is) liftina tõstvate mägedega & järvede sinipeeglitega mõjus hästi. Siuts hoiab veel praegu piletikontsusi & arvab, et nendega ehk veel sõita võib. Nii siis kokkuvõttes: Baleaa-ridest & Šveitsist jäi parim mulje. Muust kõigest suusõnaliselt, kui kokku saame. Ehk jõuame selleks ajaks oma korterigi kuidagi joonde ajada. Praegu on kõik veel segi: hoovis & aias kopsivad puusepad & teised rähninimesed haamritega. Pää on täis küll kõiksugu muljeid, aga taskud selle eest tühjad. Oleks ju hää olnud nüüd kuu aega kõige kuuldu-nähtu kokkuvõtteks, aga see kõige suurem puudus – aja põud on mu saatjaks olnud alati, ja nii pean ootama vist sügiset, kus ehk mõni vaba õhtu leidub reisi muljete sorteerimiseks. On kena, et Sina-gi väljud Komsi sadamast Varssavi poole, – võib olla kaugemallegi? Meie soovid & tervitused sel puhul! Olen Sulle tänulik lehelõigendite eest, kui need saadad. Saad tervetena nad tagasi.

      Viskan täna posti Sinu „Bifur“i, kust leiad nii mõnegi asja, mis mulle ei meeldi, – mis tõlkides on kuidagi teisiti väljendund. Lisasin küll pea igale keerulisemale lausele enda tõlke klambrites juure, aga lõpu osa, kus nad ruumi puudusel on pidanud veidi kärpima, nagu

      622

      Ribemont-Dessaignes mulle vabandades rääkis, sisaldab nii mõnegi kukerpalli + ebasoovitava – olulise kärpimise Underi, Alle, Sinu, Kärne-ri jne. suhtes, kuna mulle on külge poogit lisakirja-saatepaberi lisaread & säälgi mõni rida tõlkes hoopis teise mõtte saanud. Sinu rubriigis on välja jäänud see osa, kus Sind ühiskondlise novellistina mainisin & arvamist avaldasin, et Su novellid kui värsid küpsed oleks tõlkimiseks, koos teiste töödega seda otse nõuavad.

      Suitsi üle on rubriik täielik, – sääl ei leia kärpimisi, nagu algusosas üldse. Ainult kaks korda kordub „arktilised regioonid“ (ühe Põhja-naba asemel: teises lauses nimelt, kus arvan, et võime nautida kord Põhjanaba luulet, arvestades selle vallutamisega!). On mis on, aga ehk siiski parem, et see artikkel on kirjutet. Nii mõnigi krimpsutab ehk nina lõpposa üle,1386 – aga miks peaksime end ainult ülistama. Muide on ju artikkel küllalt häätahtlik. Kes paremini kirjutada võiks, need on kõik loiud, ega saa neist asja. Ehk on siiski vajalik seegi tutvustami-ne. Nüüd kipuvad sekundid lõppema. Saadame sooji tervitusi kõigele Komsi perele, täname m–eur Eric’ut ammu saadet kingi eest & soo-vime hääd suvitamist noortele & vanadele! Tervita ka kaaspenlasi & poolakaid, kui juba sääl oled! Annan edasi ka „Bifur“i meeste tervitu-sed meie kaasvõitlejaile, – tegin neile visiidi pääle 5 nr-i ilmumist, – olid üsna lahked inimesed, nii et sain mitu kaastöö eks. & honoraari tahtsid kohe čekis anda, aga et juba järgmisel hommikul Šveitsi sihis lahkusin, siis ei olnud võimalik seda realiseerimiseks vastu võtta. Nii siis Sulle saadetav nr. pole ostet, vaid see on ühine kingitus meile. Hellensilt sain ka „Melusine“i pühendusega1387. –

      Pärnu randa pole aega saanud vaadata, – olgugi et reisi higi merre kastmist soovib.

      

Скачать книгу