olevatki Krakowist matka kaasa teind. Raudtee ei pakkuvat ju mingit lõbu. Goetel pidi siis seletama, et ta Zakopanesse jääb vähemalt seniks kuni Eismondi seisukord
1398 Traagilisest sündmusest lähemalt Semperi reisikirjas. – Vt viide 1384.
1399 Eesti riigivanema külaskäik Poolasse veebruaris 1930.
630
selgub. „Aga kuidas, ma just arvestasin Teie tagasisõiduga ja tahtsin kaasa sõita...“, mispääle Goetel muud ei saand teha, kui käsi laotada. Igatahes see oli ainult yks näide meie suguvenna omapärast.
Seekord saime poolakatega eriliselt ligida kontakti. Mitte Kadeni-ga, kes miskipärast hoopis tagasi tõmbus (näis isegi võivat oletada, et vahest isegi Alle artikkel oli siin oma mõju avaldand),1400 aga paljude teistega, nagu Nalkowska, Goetel, terve rida naiskirjanikke. Kwadayga mehed kongressist osa ei võtnud, kuid nendega lõime Varssavis väga tiheda ja sõbraliku yhenduse. Feldmann ja Ząjaekowski olid neil vahet-pidamata saatjaiks, muretsesid literatuuri ja võimaldasid teaatripileteid jne. Ainult, ma kardan, seegi ryhmitus kaldub pilsudskismi poole...1401 Belglasi oli mitu, kellegi mme Chandleriga1402 läksid suhted nii kaugele, et ta soovitas talle saata sõnasõnalisi tõlkeid, mida ta on valmis kor-rigeerima ja avaldama. Teised esindajad säält: Vivier1403, Deauville1404. Prantslastest oli Jules Romains1405 – liig reserveerit ja ennast täis. Cré-mieux, siis Pozner (praegu Tallinnas, teadis isegi pisut eesti keelt), siis Lucien Maury1406 ja Manuél Lélis, Nouv. Revue toimetaja, kellega li-gemalt kokku puutusin ja kes kaastööd tahtis. Itaaliast oli Borgese1407, kellega ka pikemalt kõnelesin. Saksast Toller1408 muude hulgas – tegi ideelisi ettepanekuid, kuid erajutuajamisel viis jutu ikka tantjeemide1409 poole, mis tal saada oleks. Hollandist oli sympaatlikke naisi ja mehi, ja kui tuleval aastal kongress Amsterdamis ja Haagis peetakse, ei ta-haks säält puududa. Tutvusi on juba ees. Ka teistelt mailt on sidemeid,
1400 August Alle avaldas ajalehes Nool 3. V 1930, nr 23 artikli „Liberum veto“, milles refereeritakse Poola kirjanike häälekandjas Wiadomosci literarkie ilmunud Juliusz Kaden-Bandrowski reisikirja Eestist. Referaadi järgi annab reisikiri moonutatud pildi eesti kirjandusest, mille põhjustajaks Alle peab Linde desorienteerivat informatsiooni külalisele.
1401 JÓzef Piłsudski – tookordne Poola riigijuht. Kirjas on mõeldud tema poliitika toeta-jate maailmavaadet.
1402 Stéphanie Chandler (1879–?), Belgias elanud tõlkija ja literaat.
1403 Robert Vivier (1894–1989), Belgia luuletaja, proosakirjanik ja kirjanduskriitik.
1404 Max Deauville (1881–1966), Belgia arst ja kirjanik.
1405 Jules Romains (1885–1972), prantsuse kirjanik ja filosoof, Prantsuse Akadeemia liige.
1406 Lucien Maury (1872–1953), prantsuse kirjanik ja tõlkija, Põhjamaade kirjanduse spetsialist.
1407 Giuseppe Antonio Borgese (1882–1952), itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjan-duskriitik, veendunud antifašist, Thomas Manni väimees.
1408 Ernst Toller (1893–1939), Saksa vasakpoolsete vaadetega näitekirjanik.
1409 Tantieme (sks) – honorar, autoritasu, kasumiosa.
631
tutvusi, sõprusi. Mis kongressisse, siis oli ehk mõndagi produktiivset ta otsustes, nagu Pen-klubi auhinna asutamine, millest ehk Loomingus pikemalt seletan, ja veel mõned sellesarnased. Poolakad mängisid selle nalja, et panid G. Suitsu juhatamagi yhe hommiku poole, näidates sel-lega erilist lugupidamist eestlaste vastu (on ju kongressi tänini juhatand ikka suurrahvad). G. S. aga kahjuks oli häälest ära ja ta juhatus oli pisut saamatu liigtemperamendikate ylesastete korraldamiseks. Aga lõpuks, nii paha see ka polnud. Ka mul tuli pidada 10–15 min. kõne meie tõlke-oludest. – Ent ei jõua kõike ses kirjas seletada. Millal aga me isiklikult kokku saame, on väga kysitav, sest juba hakkab ajakirja toimetamisaeg kätte jõudma ja ärasõitudest kuhugi ei saa kyll asja. Ootan selle kuu lõpuks Sinu kaastööd. Tallaksin yhtlasi teada, kui palju Sult veel võiks oodata reisikirju. Aug. nrisse võiks rohkemgi paigutada, sest eelmiste aastate kogemused näitavad, et ses nris on alati materjali puudus. Ära unusta edaspidi ka luuletisi saatmast. „Looming“ tuleb kyll alates sygi-sest poogna kuni kahe võrra vähem. Ja ka mõningad otsused on võetud vastu honorari suhtes, kuid need puudutavad pikemaid poeeme (yle 100 rea – 40 mk. rida, yle 200 – 30, muidu 50) ja ka pikemaid novelle ning on sihit venitamistõve vastu. Reisikirjade eest arvatakse edaspidi 20 mk. rida. Mis Sinu reisikirjasse, siis on see kõigile, kellega sellest juttu olnud, väga meeldind, ja see on vastu võetud meeldiva kontrasti-na mõnele muule samaalalisele kirjutisele. Mis artiklisse „Bifur’is“ siis oled mind kyll valesti mõistnud, kui arvad, et minu ääremärkus selle kohta tahtis olla mingi piitsaplaksutus yle piha. Kas võibki vooruseks pidada vaadete yhtelangemist? ja teisitiarvamised ei tarvitse tähenda-da ju kallaletungimist. Mis minu enda isikusse Sinu artiklis, siis arvan koguni, et mulle oled ylearugi ruumi luband, ja tõepoolest ette heita ei saa ma siin ju midagi. Ka see lugu „intellektualismiga“ on mul nyyd selge kyllalt. Mõnes kysimuses (vaatekohas) aga jään oma arvamisele ja see ei tarvitse ju olla ei midagi võimatut ega tähendada Sinu läbi lipu laskmist. „40. a. inimesel võib ju olla eriarvamine“, lausud Sa ju ise. Ja need vaated ei tarvitse seejuures kõige vähemaski yhenduses olla isiklikkusega.
Elame seekord kõik maal. Ka vanahärra peab puhkust – kuid vaevalt see alaline närvlemine on talle puhkuseks. On psyyhhelt täitsa muutund, on ehitamistõves, pääd on täis korraldusplaane, fantastilisi, tarbetuid, aga vahele öelda tähendab hirmsat vihastamist ja vandumist.
632
Kuna ta juba mõnda kuud enam peaaegu midagi ei söö, kannab teda läbi elu veel mingi jonn ja äärmine isekus isegi surma vastu. Kui ta sureb, nõuab ta, et teda pannakse kahte kirstu, yks tammepuust 3 tol-li paks ja lukuga, mida pole kerge avada (kuidas selle ylestõusmisega siis?), 8 hobust vedagu ta surnuvankrit ja laululehed trykitagu kuldtäh-tedega, maetagu mitte hauda, vaid erilisse hauakambri jne.
Parimate tervitustega
Asm.
P.S. Royali katsun osta siis mõistagi Tartust. Lõigendeid pole tarvis tagasi saata, mis nendega siis ikka muud pääle hakata, kui... Sinu kogu kohta pole lehtedes arvustust olnud, kyll aga leian A. Orase artikli selle kohta viimases Eesti Kirj. nris (6.es).1410
382. Barbarus Semperile
Pärnu, 14.–15. juuli 1930.
Pärnu liivikul, k. ½8 h. –
14/VII. 30.
Armas Asm! Puhas liiv istmeks, pehme päike pää pääl, nii kirjutan alasti olles varahommikused read. Et mul kodus remont jätkub ja ülemisel korral ikka alles vasarad välguvad ja kirved kolksuvad, pean paremaks siia kõrbesse põgeneda, kus pääle tuule praegu keegi ei ja-luta, keegi ei häiri. Ei siia põõsaste üksindusse küüni isegi mu patsien-did uksekella & telefonihelidega. Merigi tõttab kaldast avaruste sihis, ainult puude kohin ja põõsaste sahin tungib kõrvuni. Kuni k. 9-ni kestab mu päiksevann & üksindus, – siis tõttan taas tööle. Nii olen torkind siin mõned hääd päikselised hommikud kirju Hispaaniast, milliseid koostet umbes 20 bloki lehte. Kardan, et neid liigagi palju saab, sest nii – vabas looduses, kipuvad mõttepäitsed kaduma, kõik-sugu kõrvalassotsiatsioonid ründavad meeli, satun vahel surrealist-lisse transsi, tuisates ridu, nagu tuiskab vahel liiva. Ei ole ime kui see kord lugejallegi puru silma puistab. Aga aega ei ole ridu puhastada,
1410 Eesti Kirjandus 1930, nr 6, lk 297–300.
