enesest teatada.1413 Tähed pole küll sellised, nagu oleksin soovind, aga ma ei läbend kauem ootama jääda. Harjutan igapäev tasssapissi 10 sõrme süsteemi, mis seda kergem, et klaverit olen klõ-bistand. Loodan kuu või paari pärast mõtteid ja tipiseid korralikult kokku tantsitada võivat, praegu on nende vahekord nagu kord Annil charlestoniga (sõbralik aga kohmakas).
Loomingu augusti nri töö on praegu lõpukorral ja nii saan mõni päev rahulikumalt veeta ega tarvitse üle päeva linna sõita. Kuigi muret
1413 Kirja originaal on masinakirjas.
637
teeb novellide ja artiklite täieline puudus käesoleval silmapilgul. Ainus lohutus on Sinu reisikiri, mille saabumist hakkan varsti ootama. Luuleti-si, mida niikuinii pääle luulemeeste keegi ei loe, on otse virnu tagavarasse tulnud. Number ilmub selle nädala lõpul, pisut vähendet, kuigi seda tä-hele ei pane. Üldse on kokkutõmbamiste aeg: ka toimetaja palk läks pü-gamise alla. Honoraaride koomale tõmbamisest olen Sulle vist kirjutand, see puudutab küll päämiselt luuletisi üle 100 rea ja novelle üle 800 rea, nii siis õieti rohi venitamistõve vastu. Isiklikult pean rihma pingutama veel selle tõttu, et mulle ülikooli tööle kriips pääle tõmmati: selle valitsus ei kinnitand fakulteedi ette panekut. Meie sõber Jürigi1414 istub nende bonzide vähearvulises valimikus. Sest nüüd nii hirmus kahju just polegi, saab muud tööd seda intensiivsemalt teha. Lõpetasin oma luuletiskogu kordaseadmise, millele kuidagi ei osand nime leida. Ristisin ta esialgu hä-daristimisel TUNNIVAKAKS.1415 Saab näha, kas leidub kirjastajat, või pean oma juba harjund enesekirjastusega läbi ajama.
Viimases TULENKANTAJATE numbris on lühema sissejuhatava märkmega ilmund Sinu luuletis HALLO EUROOPA algupärasel kujul. Hirmutetakse Lampeni taolisi mehi Eesti vastukülaskäigu puhuks ja soovitetakse neile enne tulekut tutvuda meie luulekunsti julgustega.1416 Kunas just soomlasi siia saab kutsuda, on küsimus, sest kõik kassad on tühjad, kuigi säälpool kutset pikisilmi oodetavat.
Mõtted on praegu väsind-lodevil, kuigi masin tahaks nagu luba-da ainult neid, kel käed püksivärvlil. Aga: kärbsed, unetus (ööde kau-pa – vanamehe kõndimisi, rögastusi, oksendusi, teesklevaidki häälitsusi kõrvaltoas), pinevil õhkkond päeviti (jonn ligineva surmaga, mis teiste
1414 Koolivend Jüri Uluots.
1415 1930. aastal ilmunud luuletuskogu „Päike rentslis“ esialgne pealkiri.
1416 Tulenkantajat 1930, nr 11–12 avaldas Lauri Viljase artikli „Eesti kaudu Euroopasse“ (vt viide 1385) järel Barbaruse luuletuse „Multiplitseerit poeet“ eesti keeles toimetuse sissejuhatusega: „Illustratsiooniks Lauri Viljase kirjutisele lisame siia alljärgneva luule-tuse, millest tulevas numbris loodame avaldada soomenduse. Kuid eestikeelsenagi see teenindab meie lugejaskonda omamoodi „uuema kirjanduse ajaloona“, olles ühtlasi mingi kaunikõlaline tõestusnäide Viljase esitatud Eesti ja Euroopa lähedasist suhteist. Eriti meie vanemaile kirjanikele soovitame siin esitatud Euroopa ametivendade teoste-ga tutvumist. Soovitame seda eriti soojasti Ernst Lampénile. Kui Kirjanike Liit teadagi valib ta sügisel esindama soome kirjanikke Eesti külastusel, et siis ehk temagi oskaks peremeestega keskustella (võrdle Oslo juhtumit!) muustki kui „Viro valgest“, laste-kasvatusest ja oma savo-vaimust, alustades kõnelust harilikult küsimusega: „Kas teie kõrgus tunneb Lipnik Stooli lugusid?“. 1929. aastal Helsingin Sanomates Oslos toi-munud Põhjamaade kirjanike kongressist kirjutades oli Lampén kirjandusküsimusist peaaegu mööda läinud; teda polnud Soome kirjanike hulgas, kes 1931. aastal Eestis vastukülaskäigul olid.
638
pääle projitseerub)! = SUVITUS!! Tuleb mõtelda varsti linnakolimisele ja rahu naudingule. Aga kes teab, siis vahest alles algab see askeldus, kui vanamees pää on padjale pannud. Neid veksleid siis, mis lõppeda ei taha! Nüüd on ainsaks lohutuseks, et saab märkmeid teha ühest algupärase-mast tüübist, keda ma üldse näind, saab ehk hiljem kord ära kasutada.
Lõpetan seekord. Loodan, et Sina nüüd, pärast reisi, oma tööor-just nii rängasti ei tunne kui vanasti, on ju ka liiviku-ranniku ilmad püsind suurepärased. Proua SIUTZILE samuti
meie
komsilaste
soojemad
tervitused!
ASMUS SEMPER.
PUKA, 12 augustil 1930.
P.S. 15 parti tõusis veest, milles suplesin. Kas ei tahaks tulla Sa päe-vaks või paariks oma „elektripyssiga“? Nii umbes 1½ nädala pärast, kui ma jälle Komsil olen. Lähen homme paariks päevaks linna, siis päevaks kolmeks-neljaks Mulki. Pidin 17 aug. Bergmanni hauasamba avamiselegi saabuma, aga nyyd on see nädala võrra edasi lykat – ja enne pean siin tagasi olema, – „Looming“ nõuab.
Veel kord parimaid tervitusi
Asm ja Co
384. Barbarus Semperile
Pärnu, 14. august 1930.
Pärnus, 14/VIII.30. k.½9 õ.
Armas Asmkond! Saadan esialgu kaardi, et teaksite põhjusist, mis seni takistanud kirjutamast: a) tuli mul istuda kõrge korvi otsas taburetil (pole eladeski nii kõrgel istund!) ja poseerida m–eur E–le, mille re-sultaadiks chef-ďoeuvre – minu pää maalina,1417 b) igal õhtupoolikul
1417 Adamson-Ericu portree Barbarusest oli Mari Adamsoni valduses, praegune asukoht on teadmata. Adamson-Ericu muuseumis leiduv Barbaruse portree kannab hilisemat daatumit.
639
on mu ninakoopa punktsioon ohvrimeelse S.1418 poolt, – näeme kas üldse saab asja ilma radikaaloperatsioonita; see asjaolu masendab, võtab tuju & tahtejõu, c) vahetevahel mängin veel m.-tõnist1419 prl. K. Luts’uga1420 & h–ra Pulleritsuga1421, lisaks oma jooksev töö & vi-siidid, vahel jooks kõrtsigi. Nii pole õige mahti saanud isegi reisikirja jatkata, aga loodan siiski 26/VIIIaks võivat saata järgmise osa, kui mu haigus üsna hulluks ei läha, – kuna töötan poole pääga, poole ajuga-aruga, Kui vähegi saan, kirjutan pikema kirja. Homme on apašide õhtu meie osavõtul – nii siis marathon igas suhtes. Saadetis /mu kirja-de koopia/ tänuga käes! Nii siis esialgu palju, palju tervitusi! Küll vist säälgi keeb töö, Asmil iseäranis. Kui Paistu ehk Halliste sõidate, siis loodame näha ka Pärnus. Hüvasti! Barb. & Co
385. Semper Barbarusele
Mõisaküla, 22. august 1930.
Mõisakylas 22. VIII. 30
Armas Barbarus, Meeleldi laseks siit edasi Pärnu suunas, aga kohus-tused on nii kibedad, et homme juba pean Tartus olema ja ristipapa mäl.samba avamisestki1422 ei saa osa võtta (muide – ajalehed on jumal teab kust võtnud et ma „tingimata“ sinna lähen!). Nii siis – esmasp. jälle Komsil, kuhu loodan reisikirja. Yleeile olin Õisu järvel Allega ahvenaid ja särgi õngitsemas. Mees on nyyd juba kuu joomata, naise-mees ja hääs vormis. Soovin Sulle viimast ja kõike muud, mis sellega kaasas!
Terv. Asm
Loodan sygisel Tartus neid spordirõõme proovida, kuigi nagu vist kirjutasin, kevadel oma pahema jala muskli kiudusid puruks rebisin liigagarast pallijooksust. Loodan et see nyyd ei kordu.
Asm
1418 M. Saareste, arst.
1419 Murutõnist,
