järgi nii: „Järjest tihe-damaks kujub reaktsioon oma ämblikvõrku, millesse ta mähib väljaimetavad kärbsed. Kuidas see oleks teisiti võimalikki? Ristiämblik laiutab oma võrku üle kogu Euroopa ja ripub ähvardavana reaktsiooni paneuroopalises päikesesüsteemis. Poeedid! Olge valvel!“
1387 Franz Hellens (1881–1972) oli Belgia kirjanik, luuletaja ja kunstikriitik. Tema fan-tastiline romaan „Mélusine ehk safiirkleit“ („Mélusine ou La robe de saphir“) ilmus 1920. aastal.
623
379. Semper Barbarusele
Armas Barbarus,
Kui neid lehe väljalõikeid, mis pidin saatma, läksin riiuli äärelt võtma, oli nad teenija nähtavasti paberitykeks pidand, mis võib mine-ma visata. Ja nii siis, lepi nende raasudega, mis mujale panduna säilind. Ei mäleta kyll midagi erilist nagu olnudki – mälestuses on kõik õnneks maatasa.
Sinu „Bifuri“ eest suur aitäh! On ju vastuvaieldavaid kohti – mai-niksin kas või Suitsu ainumääravat osa Noor-Eesti liikumises, kuna tõeliselt yks isegi põhimõtete rajajaist ja tegelikest korraldajaist oli Tuglas. Oled teda – nagu nyyd yldse kombes – teda ypris nurka ajand. Ja siis Orpi, Antsoni, Kaaveri poeesia... Kas tõesti oled neis leidnud pääle meelsuse ka mingit võimist? Paradokslik tundub ka Sinul in-tellektualismi mainimine minu juures – etteheitena, hindad ju Sa ise expérience’isid1388 ja konstruktsioone elus kui luules, neid inimtoimin-guid, mis enne kõike on intellektuaalsed. Ja lõpuks, kaheldav on kul-tuurkapitali mõju meie kirjanike meelsusse nii kohutaval määral. Sest kas Metsanurk pole just selle kestes radikaalsemaks muutund? „Silla-talad“ ilmusid ka sama aja kestes – suur L. nuusutas ju säält enamlust-ki. Muidugi ma ei eita mõnede man selgroo nõtkemaks paindumist, aga see oleks tulnud ka ilma riigi poolt ylesostmata. Ja ma ei usu, et nad nyyd, kus need toetused kadumas või kadundki, filippikuid maailma hakkaksid paiskama.
Noh, aga kõik need vastuväited on ju väikesed, ega kaalu yles seda väärtust, mis niisuguseil artikleil yldse on meie tutvustamiseks. Neile tutvustusartikleile peaks nyyd lisaks saatma ka midagi oma loomingust ja sel peaks olema vahest veelgi tähtsam osa. Tee on vaba, kas ei võiks saata neile luuletusi proosatõlkes. Võib-olla sygisel, kui aega saan ette võtta, tõlgin oma novelli ise. See tõlge igatahes, mis tehtud, ei anna edasi midagi originaali stiilist.
Ma ei tea, kas Sa oled saand juba ĽEstonie littéraire’i1389 – saadan Sulle täna mõned eksemplarid. Viin neid Poolassegi kaasa, juhtumisel, kui sinna sõidan. Tänini pole näind veel yhtki priipiletit ja oma kulul
1388 Kogemusi (pr).
1389 Eesti PEN-klubi väljaanne ĽEstonie littéraire 1930, nr 1. Semperilt oli selles artikkel „La vie littéraire“.
624
ei ole võimalik minna. Ootan igatahes täna ja homme veel. Ylehomme peaks sõit tulema. Võib ka kujuneda nii, et sinna läheb ainult B. Linde, kes olla „esindajaks valitud Pen-klubi juhatuse poolt“, nagu “Pvlht“ teatab arvatavasti tema enese allikail.
Suvitame praegu vahel täies, vahel pooles koosseisus, nii kuis kee-gi juhtub linnas olema. Hulgun metsis, korraldan oma värsikogu try-kivalmis, loen Proust’i – katsun ta sel suvel lõpuni lugeda, harjutan pisut soomegi keelt, viisakusest juba nende vastu, kes mulle järjest oma raamatuid läkitavad.
Soovime siis Teile mõnusat plääžita-mist pärast konteväsitavaid matkamisi (isiklikult loodan, et reisimälestuste jatk valmib Sul juuli lõpuks) ja sydamlikke tervitusi
Asm-kond.
À propos, tahtsin osta samasugust Royal’i1390 nagu Sul on. Tahtsid 240 kr. Kas ei saa säältsamast, kust Sina said, Sinu kaudu odavamini? – Vastust ootan aga alles juuni lõpuks, mil tagasi olen tulnud, – kui lähen muidugi.
380. Barbarus Semperile
Pärnu, 29. juuni 1930.
Pärnus, 29. VI. 30.
Armas Asm! Päevi lastakse nagu läbi lipu, ehk õigemini päevad la-sevad meid läbi lipu – ikka sähmatakse siit ehk säält, tõmmatakse tuline üle piha plaksuva piitsaga. Olen oma artikliga „Bifur“is piitsu-tetava seisukorda sattunud, roimarina süüpingile asetet. Pariisis anti mõista, et kas ikka, ikka pole liialdet lõpu osa, kus tagasihoidlikult kõnelen reaktsiooni ämblikuvõrgust, – et kas seda ikka olla märgata & näha? Ütlesin, et sarnast asja üldse raske näha, – seda võib tunda, ja ainult! Koju jõudes oli esimene asi, millest lugesin: põhisääduse
1390 Kirjutusmasin.
625
muutmise küsimus & teised tagurlised plaanid.1391 Või oleks meilgi tarvis lapualasi ja Kosolat?1392 Küsti veel Pariisis, et kas meie kodanlus ikka nii ideelage on, et hipodroom ja tantsjannad huvide tulipunktiks? Kirjuta siis veel! Kõige parem elada on sellel, kes midagi ei tee. Ehk miks ei tee siis teised seda paremini, kui mina? Minu enam kui napi & katkendilise aja man pole võimalust kaalutleda, analüüsida, süveneda detailesse. Tahtsin võimalikult täieliku ülevaate anda meie luulest (25 a. kestes) ja artikli esialgne päälkiri oligi „quelques remarques sur la poésie estonienne“1393 (minu redaktsioonis!), millega seletetav mõne-de kõrvaliste nimede sattumine kirjutisse ja proosameestest vaikimi-ne. Ent kui välismaade ülevaated nendivad luuletajaid, kellel ühtki kogu veel ilmunud pole, kellel üksikud vähetõotavad värsid, siis ar-van et on kuidagi põhjendet Kaaveri, Antsoni & Orpi’gi mainimine. Või arvad Sa, et meie luulepanoraam peab algama tingimata Ennoga & lõppema Visnapuuga, ehk äärmisel korral veel Schützi & Hiirega? Mis pääle selle, see on kurjast. Suitsu ainumäärav osa „N-E“-s võib muidugi olla vaieldav, ent luuletajana & põhimõtete püstitajana on ta siiski rajav jõud. Tuglasest ei saanud luuletajate rubriigis väärivalt kirjutada. Seda peab see tegema, kes proosa ülevaate koostab. Mis puutub Sinu intellektualismi mainimisse, siis siin on tõlke ebatäpsus: ma ei ole isiklikult seda kunagi miinuseks, vaid plussiks lugenud, – ja tekst oli: võidakse muidugi etteheita (mõtlesin meie ühiste vaenlaste kirjutisi!) jne, – tõlkes sai sest: on pourrait lui reprocher – võiks te-male etteheita (nagu räägiksin seda mina isiklikult!). Mul on veidi piinlik, et sarnane ebatäpsus just Sind riivas, – aga mul pole mingi-sugust korrigeerimise võimalust olnud, – pidin leppima faktiga isegi lühenduste suhtes, kus see jällegi Sind, nagu teisigi tabas: Sinu tara-pitaaegse tegevuse mainimine & ühiskondliku loomingu tähtsus jäi seega puudulikuks. Algus, kus mul paralleeltõlge oli, on säilind, mille tõttu Suitsu rubriik nii on, nagu kirjutin, – kuna artikli keskelt alga-des, ruumiga arvestades, on kärbit ja tõlgit üle ridade. Kahju, et nad
1391 Alates 1929. aasta teisest poolest hakkasid mõningad ringkonnad Eestis ja neid esin-davad poliitilised parteid (Rahvaerakond, Põllumeestekogud) propageerima „kõva kätt“ riigi valitsemisel. Sellega seoses esitati korduvalt põhiseaduse muutmise ettepa-nekuid, millest mõned jõudsid rahvahääletuseni.
1392 Lapua on linn Lääne-Soomes. 1920. aastate lõpus sai sealt alguse paremradikaalne lapualaste liikumine. Vihtori Kosola oli lapualaste juht.
1393 „Mõningaid märkmeid eesti luulest“ (pr).
626
minu enese suhtes ruumiga liigagi laiutasid ja mu nimegi omavolili-selt sõrendasid. Kui kunagi veel peaksin kirjutama, siis teen seda tin-gimata teisiti, et nurinaid ei oleks. Ometi tahtsin kõiki jõudumööda kiita ja vääriliselt esitada. Isegi Tuglast mainin: „dont la prose a une grande valeur poétique“1394 – puhtsüdamliselt. Pole kavatsend Suitsu ülehinnata, kuna just Tuglasega olen polemiseerind kunagi
