väheneb panus tulemuse saavutamisse, samal ajal kui auastme hüved kasvavad. Süsteem katkeb, kui need kaks ristuvad. Stiimulid hakkavad soodustama soovimatut käitumist. Samad rühmad – mis koosnevad samadest inimestest – hakkavad pööraseid ideid tagasi lükkama.
Halb on see, et faasisiire on vältimatu. Kõik vedelikud külmuvad. Hea on aga see, et nende jõudude mõistmine võimaldab meil muutust hallata. Vesi külmub Celsiuse järgi 0 kraadi juures. Lumesaju ajal viskame tänavatele soola, vältimaks temperatuuri, mille juures vesi külmub. Tahame, et lumi pigem sulaks, mitte ei muutuks kõvaks jääkamakaks. Pigem teeme jalad loigus märjaks, kui libastume ja veedame nädalakese haiglas.
Sama põhimõtet kasutame paremate materjalide väljatöötamisel. Rauale väikest kogust süsinikku lisades saab hoopis kõvema materjali – terase. Lisades terasele niklit, saame peaaegu tugevaima teadaoleva sulami: terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees.12
Vaatame, kuidas rakendada sama põhimõtet uuenduslikumate organisatsioonide loomiseks. Tuleb kindlaks teha väikesed muutused struktuuris, mitte kultuuris, mille abil jäika töörühma muuta.
Juhid kulutavad innovaatilisusest jutlustamisele tohutult aega. Aga üks meeleheitel molekul ei suuda temperatuuri langedes takistada jääkristallide tekkimist tema ümber. Samas aga suudavad väikesed muutused struktuuris terase üles sulatada.
***
See raamat on koosneb kolmest osast. Esimeses osas jutustatakse viis lugu viiest silmapaistvast elust. Kõik lood illustreerivad keskset ideed: miks on edukus pööraste ideede (nagu originaalfilmid) ja frantsiiside (nagu järjed) genereerimisel suurte rühmade käitumise eraldi sõltumatud faasid. Ükski rühm ei saa teha mõlemat korraga, sest ükski süsteem ei saa olla samal ajal kahes faasis. Kuid on siiski üks erand. Kui vesi varem nimetatud vannis on täpselt null kraadi, eksisteerivad jäätükid koos veega. Sellest pisutki kõrgema või madala temperatuuri puhul kogu krempel kas külmub või sulab. Aga otse faasisiirde äärel saavad kaks faasi koos eksisteerida.
Kaks esimest pööraste ideede kasvatamise reeglit, mida kirjeldati esimeses osas, ongi need kaks põhimõtet, mis juhivad elu piiri peal. Kolmas reegel selgitab, kuidas seda piiripealsust pikemat aega säilitada. See on laenatud pigem malest kui füüsikast: kõige pikemalt liidripositsiooni säilitanud maletšempion omistas suure osa oma edust just selle reegli meisterlikule valdamisele.
Teine osa kirjeldab faasisiirde aluseks olevat teadust. Näeme, kuidas faasisiirde uurimine on aidanud mõista metsatulekahjude levikut, parandada liiklusvoogu ja netis terroriste jahtida. Rakendame samasuguseid ideid, et mõista, miks meeskonnad, firmad või ükskõik millise eesmärgiga rühmad kahe faasi vahel katkevad, täpselt nagu vesi vannis katkeb vedela ja tahke oleku vahel.
Tükke kokku pannes saame teada „müstilise arvu 150” aluseks oleva teaduse: võrrandi, mis selgitab, millal meeskonnad ja firmad muutuvad. See valem juhatab meid järgmise reeglini, mis näitab, kuidas seda müstilist arvu suurendada – muudatust, mis annab igale pöörase idee rühmale jõudu juurde. (Lõpus võetakse kokku neli reeglit, samuti neli isiklikumat õppetundi igaühele, kes mõnda pöörast ideed hellitab.)
Viimane peatükk käsitleb seda, mida võiks nimetada kõikide pööraste ideede emaks. Laiendame neid ideid grupikäitumiselt ühiskondade ja riikide toimimisele ning näeme, et see aitab meil ajaloo käiku mõista: näiteks seda, miks tilluke Inglismaa kukutas hoopis suuremad ja jõukamad India ja Hiina impeeriumid.
See kõik kõlab veidi ... pööraselt.
Aga selles asja mõte ongi.
***
Algatuseks tutvume inseneriga, kes tuli toime riikliku kriisiga.
Pöördume maailmasõja künnisele.
2 „See oli piraaja”: pöördumatuid sideaineid kasutatakse vahel laborikatsetes valkude funktsiooni uurimiseks. Valkude külge tihedalt kinnitumine hõlbustab nende funktsiooni tuvastamist tavalises rakutalituses.
3 Amgen Inc on 1980. aastal Californias asutatud rahvusvaheline biofarmaatsia ettevõte. 2019. aasta käive oli 23,36 miljardit dollarit. (Toimetaja märkus)
4 Eugene Goldwasser (1922–2010) oli USA biokeemik ja Chicago ülikooli professor. (Toimetaja märkus)
5 „Ei suutnud oma edu ravimite leiutamises korrata”: Amgeni ja J&J vereloomet stimuleerivate ravimite Epogeni, Aranespi, Procriti (Eprexi) käive üle maailma ulatus 2006. aastal 9,8 miljardi dollarini. Aastatel 1989 (Epogeni turuletoomine) kuni 2004 (Senispari turuletoomine) arendas Amgen kaks jätkutoodet, analoogravimeid ja valgeid vereliblesid stimuleeriva toimeaine (G-CFS), mis avastati Sloan Ketteringi vähiuurimiskeskuses. Toodete aastatulu: SEC arhiiv. G-CSF ajalugu: Welte. Goldwasseri roll: Goozner; Goldwasser. Esialgne Amgen: Binder; vestlused Amgeni ja J&J juhtidega.
6 Alexi nimi on muudetud. Tema ravi kirjeldatakse põhjalikumalt järelmärkustes.
7 „Ta on elus ka praegu, kui seda raamatut kirjutan”: nagu iga uue ravimi üksikjuhu puhul, ei ole iial teada, kui suurt rolli mängis Alexi tervenemises meie uus ravim. Tema vähk allus ravile (kasvaja vähenes märgatavalt), kuid järgnevalt läbi viidud ulatuslik melanoomi uuring ei osutunud edukaks ning Kaposi sarkoomiga kliinilisi uuringuid ei tehtud.
8 Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõte Nokia kasvas välja kolmest ettevõttest: tselluloositööstusest (Nokia AS, asutatud 1865), kummitööstusest (Suomen Gummitehdas Oy) ja kaablitööstusest (Suomen Kaapelitehdas Oy). (Toimetaja märkus)
9 Merck asutati USAs 1891. Maailma ühe suurima farmaatsiafirma 2019. aasta käive oli 47 miljardit dollarit. (Toimetaja märkus)
10 Jõepimedus ehk onkotsertsiaas on ussnugilise Onchocerca volvulus põhjustatav nägemise kaotusega lõppev haigus. Nugiline kandub inimestele jõgede kallastel elava pimekärbse hammustuse kaudu. (Toimetaja märkus)
11 Edwin Earl Catmull (snd 1945) on Ameerika arvutiteadlane, kes oli Pixari kaasasutaja ja Walt Disney animatsioonistuudio president. (Toimetaja märkus)
12 „Terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees”: kõige tugevama terase saab raua segamisel mitme siirdemetalli (titaan, kroom, mangaan, koobalt, nikkel) ja väikeses koguses muude elementidega. Tõmbetugevuse kohandamine väikeste struktuurimuudatuste abil on hoopis keerukam teadus kui sulamistemperatuuri kohandamine. Materjali sulamispunkti määravad enamasti molekulidevahelised siduvad jõud. Rauas on need jõud palju tugevamad kui vees, mistõttu raud sulab 1538 °C ja jää 0 °C juures. Materjali tõmbetugevus ehk maksimumkoormus, mida see purunemata talub, on väga tundlik struktuurielementide –
