härra krahv lugu kaasaja maitsest.”
“Rääkige, rääkige,” ütles Monte-Cristo, “maja on siis korralik.”
“Veel parem, härra, maja on vaimustav.”
“Niisugust juhust ei tohi käest lasta,” ütles Monte-Cristo. “Härra notar, palun, andke leping!”
Ja ta kirjutas ruttu alla, olles enne heitnud kiire pilgu sellele kohale, kus olid märgitud maja asukoht ja omanike nimed.
“Bertuccio,” ütles ta, “andke härrale viiskümmend viis tuhat franki.”
Valitseja lahkus vankuval sammul toast ja tuli tagasi pangatähtede pakiga, mille notar üle luges inimesena, kes on harjunud saama oma tasu alles pärast ametliku summa eraldamist.
“Kas nüüd on kõik formaalsused täidetud?” küsis krahv.
“Kõik, härra krahv.”
“Kas võtmed on teie käes?”
“Need on majahoidja käes, kes maja valvab. Siin on korraldus, mille põhjal ta peab härrale tema valduse üle andma.”
“Väga hea.”
Ja Monte-Cristo noogutas, mis pidi tähendama: “Ma ei vaja teid enam, te võite minna.”
“Aga,” söandas korrektne notar öelda, “mulle paistab, et härra krahv eksis. Kõik kokku pidi olema viiskümmend tuhat franki.”
“Aga teie tasu?”
“On selle summaga makstud, härra krahv.”
“Aga te tulite ju Auteuil’st siia?”
“Seda küll.”
“Tülitamise eest tuleb ju ometigi maksta,” ütles krahv.
Ja Monte-Cristo saatis notari käeviipega minema.
Notar lahkus, selg ees ja maani kummardades: sest ajast peale kui ta oli notariametisse astunud, kohtas ta esimest korda säärast klienti.
“Saatke härra välja,” ütles krahv Bertucciole.
Valitseja lahkus notari kannul.
Vaevalt oli krahv üksi jäänud, kui ta võttis taskust lukuga kirjatasku ja avas selle väikese võtmega, mida alati kaelas kandis ja kunagi kuhugi ei jätnud.
Lapanud veidi aega pabereid, jäi ta vaatama lehekest, kuhu oli paar rida kirjutatud, kõrvutas neid ridu müügilepingul olevate andmetega ja otsekui midagi meenutades pomises:
“Auteuil, Fontaine’i tänav number 28. Jaa, see on õige. Kas ma pean ikka uskuma ülestunnistust, mis on tehtud usuhirmu või füüsilise hirmu mõju all? Aga noh, tunni aja pärast saan ma kõik teada. Bertuccio!” hüüdis ta ja lõi väikese liigendpidemega haamriga gongile, millest kostis kime ja veniv, tamtammiga sarnanev neli. “Bertuccio!”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
