style="font-size:15px;"> «Jah,» jätkas Inglise kuningas, «ja kuna vaesel Charles II-sel, kes on samuti Henri IV lapselaps nagu teiegi, pole abiks ei kardinal de Retzi ega parlamenti, sureb ta nälga, nagu see oleks peaaegu sündinud ta õe ja emaga.»
Louis kortsutas kulmu ja rebis vihaselt oma kätiste pitse.
See sõnatus, see jäikus, mis varjasid tõelist ja nähtavat erutust, liigutas kuningas Charlesi, kes haaras noormehe käe.
«Tänan, mu vend,» sõnas ta, «te tundsite mulle kaasa ja rohkem ei võigi ma teilt teie olukorras nõuda.»
«Sire,» sõnas Louis ootamatult, tõstes pilgu, «te ütlesite, et teil on vaja kas üks miljon või kakssada aadlikku?»
«Sire, ühest miljonist piisab mulle.»
«Seda on üsna vähe.»
«Kui seda aga pakkuda üheleainsale mehele, on seda üsna palju. Veendumusi on tihti ostetud veel palju odavamini. Mul on tegemist vaid müüdavate hingedega.»
«Ent kakssada aadlikku, see pole ju palju rohkem kui üks kompanii. Mõelge hästi järele.»
«Sire, meie perekonnas on pärimus, mis jutustab, et neli meest, neli prantsuse aadlikku, oleksid peaaegu päästnud mu isa, kes oli parlamendi poolt süüdi mõistetud, keda valvas terve armee ja ümbritses terve rahvas.»
«Kui ma muretseksin teile ühe miljoni või kakssada aadlikku, kas oleksite siis rahuldatud ja loeksite mind oma ustavaks vennaks?»
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
