pilwed tõuswad üles,Katwad kauni päikese;
Maru tuul wiib tuisu süles
Pilwed kokku, laiale.
Kõrgel kõlab kõue kõmm,
Pikne pilwis pilkuneb,
Kallast wastu põrkab põmin,
Koledaste kohiseb.
Kange torm teeb palju paha,
Wihma jookseb lainel maha.
Wäikses ojas wesi woolab,
Tõttab mäest orusse;
Teest ja maast ta läbi hoolab,
Kallab Kääpa kaldale.
Tuule tuhin,
Wõsa wuhin,
Lume lobin,
Wete sobin
Täidab Kääpa laia lainega:
Wesi walgel wahul tõusema.
Kaugel kuuluks Kääpas kirin,
Wete wirin,
Jääde pagin,
Kalda pragin:
Jää nihkub – nihkub minema,
Waljust hüüan järel' rõõmuga:
Sõida, sõua!
Jõest jõua!
Mine! lahke laine mate,
Kau! kauni kalda kate.
Purustaja wälgu wäes,
Wõit ja wõimus Kääpa käes.
Nii sind külma kütke küüsist
Päästis kena kewade:
Läksid läbi leina lüüsist,
Jõudsid pulmapeule.
Nüüd sa woolad suurel sammul,
Tõused wabaduse rammul.
Kalda kantsid kauwad,
Wetewahtu wauwad!
Tõuse, tõuse, tundma saa:
Kalda all su kaunis maa.
Kalda alla wesi waub,
Lained jätwad laksumist;
Tuule tuhin ära kaub,
Päike paistab rahulist'.
Waata, mis sääl laines liigub,
Kõrgel häälel kõliseb?
Kalewite mõõka kiigub,
Waikses laines waleneb.
Laewamehe laul
Oh lainekene, liigu,
Oh laewakene, kiigu,
Nüüd kaub rannale!
Laine liigub,
Laewa kiigub,
Tõttab rannast kaugele!
Oh lainekesed, tõtke
Ja terwitusi wõtke
Ja kantke kaldale!
Küll ma sõuan,
Küll ma jõuan
Tagasi, kus koduke.
Kui jälle kodu-kallast
Siit laiast laine-wallast
Ma näen sinawat:
Siis mu keeled,
Siis mu meeled
Laulwad laulu lahkemat.
Terwitus
Sõua, mu laulule, koduse maale,
Jõua mu isamaa haljale raale,
Südame soojusel terwisid wii!
Mägede harjalt siit kõlise alla,
Pilwede piirilt mu koduje kalla,
Südame soojusel terwisid wii!
Terwisid, terwisid kanna sa kaugelt,
Kurbdusi wauta kurbade laugelt!
Südame soojusel terwisid wii!
Wõersil
Üksinda
Pean wõersil rändama!
Pisar läigib leinalaugel:
Kaunis isamaa on kaugel!
Kaugel ilus isamaa!
Isamaa!
Millal saan su pinnalla?
Millal paistwad sinu mäed,
Wõtwad kaissu sinu käed,
Kes sind ootab nutuga?
Nutuga
Pean wõersil rändama!
Ei siin emakeelt ma kuule,
Ei mu mõte lusti luule:
Kaugel helde ema keel!
Emakeel!
Ainult sinul sinul ema meel!
Wõeral keelel pole wõimu,
Pole lõbust laulu lõimu:
Wõeras hääl on armuta!
Armuta
Pean wõersil rändama!
Ei mind köida wõeras ilu,
Wõeras päiksepaiste wilu:
Arm on ainult kodumaal!
Kodumaal!
Sääl ma reisin rõõmu raal!
Sääl mul lahked laulud liikwad,
Lillinupud nurmel kiikwad,
Sääl ma pole üksinda!
Laine ladwal
Sõua, jõua, laewukene,
Sinna kauni kaldale!
Lõika läbi laine ladwa!
Juba pilkneb piirikene.
Oh, kui olen rõõmu rõõndul,
Igatsuse istmetel,
Siis mu õnne hõiskamine
Kõlab kõrgel ülewel.
Tõmba, tõmba, tuulekene,
Laewa masti ladwakest!
Uika randa, huulekene,
Laksuwatest lainetest!
Maarjamaa! mu silmis sinad,
Waate wiirul walendad:
Rõõmurikas rinnakene,
Pea sina sinna saad.
Sõita, jõua, laewukene,
Sinna kalli kaldale!
Lõhu läbi laine ladwa,
Juba paistab piirike!
Priiuse kodu
Küll ma nutsin wõeral maal:
Oleksin ma koduraal!
Wõersil olen wangis ma:
Tahan kodu tõtata.
Aga kui ma kodumaal
Nägin sõda rahu aal,
Nägin wabadusella
Waesid mehi wangissa,
Siis ma hüüdsin südamest:
Priius
