J. Bergmann'i laulud. Jaan Bergmann

      Ju walgund walus silmawesi,

      Mis kaua nuttis kallimat;

      Ju lootus paled puhtaks pesi

      Ja pühkis silmist pisarad;

      Ju usalduse armsad tiiwad

      Kõik kahtlust meilt ja kartust wiiwad.

      Aleksander see on, kes kahtlused kaotab

      Ja Wenemaa waenlased põrmusse waotab;

      Aleksander see on, kes usaldust toonud

      Ja haawatud rindu on armastust loonud;

      Aleksander see on, kes hõiskawail huulil

      On põhja ja lõuna ja hommiku tuulil:

      Aleksander see on, kell' soowiwad hääd

      Kõik ilmamaa riigid ja kroonitud pääd.

      Ennäe, lipud lehiwad,

      Kuldehted ja hõbe ehiwad

      Moskwa linna.

      Kuid kallim eht ja kroon

      Ta ise, kelle keisritroon,

      Ja keiserinna.

      Kas kuuled häält, mis hüüdwad Kremli wallid

      Ja pasunad ning kellad wasksel suul?

      Kas imeteleb silm ja hõiskab huul,

      Mis toredus ja ilu täitwad saalid?

      Kas ehteid näed, kuis kaunid nad ja kallid

      Auurongil pärjaks nii kui õilmed puul?

      Kas mõistab meel, kas aimab asja luul,

      Miks würstid koos ja noores rõõmus hallid?

      Pääkirikusse kõrged wõerad läewad

      Ja pühas paigas keiser seisatab

      Ning pooles ringis saatjad seisma jääwad.

      Kõik pühaliselt waga palwet teewad

      Ja iga süda tänu ohwerdab:

      Siis riigiisa pääs nad trooni näewad.

      Suur keiser istub, kaasas keiserinna,

      Auujärjel Kremli saalis iluga;

      Auukartes ligi mitme maa ja linna

      Saatkonnad astwad õnne soowima.

      Ning suurte järel wäiksem astub sinna,

      Eestlane, argselt hüüdes õnnela:

      „Oh helde keiser, wägew, suur ja wahwas,

      Truu igawest on sulle Eesti rahwas!”

      Kuhu iial waatab silm,

      Otse uueks loodud ilm;

      Kuhu iial pöörab kõrw.

      Hõiskab suu ja hüüab sarw;

      Wana särab rõõmu täis,

      Noor kui roosiõis;

      Igal pool on rõõmuhääl

      Turul, teel ja õue pääl.

      Mis see ilu ilmutab?

      Keisri kojast kuulutab:

      Hõiska, suu, ja hüüa, sarw,

      Paugu, suuretüki parw,

      Hüüa üle isamaa

      Tuule tiiwuga:

      Kõik on hästi sündinud,

      Kõrge Paar on kroonitud!

      Rõõmust hõiskab iga muu:

      Mis wõib meie wäeti suu?

      Palwet teha südamest,

      Et suur Jumal heldusest

      Kaitseks keisrit suurest wäest

      Kurja seltsi eest

      Ja ta riiki õnnistaks

      Ning ta nime ülendaks.

      Wägew Jumal, sinu wäed

      Olgu ja su armukäed

      Warjuks riigiisale,

      Hoidjaks riigiemale,

      Toeks troonipärijal',

      Abiks igal aal:

      Hoia neid oma armuga,

      Issand, keisrit õnnista!

      Oh Jumal, õnnista

      Nii keisrit kui ta koda!

      Oh Issand, kinnita

      Ta tööd ja riigi rada!

      Kõik kurjust kaota

      Ja häädust edenda,

      Kõik waenu waota

      Ja sõbrust suurenda!

      Oh Jumal, õnnista

      Ka keisri prouat täna!

      Tall' anna osaks sa,

      Mis tõotab su sõna:

      Et sina suurest wäest

      Weel taewas walitsed

      Ja warjuks heldest käest

      Ta ümber walli teed!

      Oh Jumal, juhata

      Meid sinu tahtmist täitma,

      Su wõitud mehega

      Sull' truudust üles näitma:

      Et teeniks üheskoos

      Sind keiser riigiga

      Ja terwes eluloos

      Meid õnnistaksid sa!

      Armas, kõigest kallim raamat,

      Püha kiri, Piibel, sa:

      Sinust pole tulusamat

      Leida üle ilmamaa;

      Ei sust ole paremat

      Kalli ande jagajat;

      Kõik, mis sinus kirjutatud,

      Waimust see on walgustatud.

      Tarkus sinul lõppemata,

      Wesirikas jõgi sa,

      Läbi kõiki wõid sa saata,

      Olgu tark ehk mitte ta;

      Ei su põhja leia tark,

      Ei sus ära upu arg:

      Uurimataks targemale,

      Hingeroaks ka rumalale.

      Tühi, waene on see tuba,

      Kus ei ole Piiblit sees,

      Sääl on kurjal tulla luba

      Sisse hukul iganes:

      Ei sääl ole Jumalat,

      Rahu,

Скачать книгу