wangis õhkas kauaKõik maailm aastatuhanded,
Kunni ta ahastuse haua
Said awand ingli sõnumed:
Suur Jumal sündind inimeseks
Meid lunastama igaweseks!
Otsegu otsatu jõgi
Tungis ewangeliumi wägi
Linnast linna
Ja riigist riiki:
Tuhanded ja millioonid,
Würstid ja kroonid,
Nõudsiwad minna
Ristirahwa liiki.
Wõideldes
Ja heideldes
Tuliwad rahwad,
Nõdrad ja wahwad,
Ning saiwad osa õnnistusest,
Mis oowas armuõpetusest.
Kus hiilgab iganes see elupäike,
Mis ristirahwast jälle walgustas,
Sääl hõiskab lauldes täna suur ja wäike
Ning hüüab ühel meelel Issandas:
Jumal on jõud ja wägewus
Ning kindel kalju meile;
Kristus on meie tugewus,
Seesama täna, eile:
Ta süda armust keeb,
Ta arm meid õndsaks teeb,
Ta sõna juhatab,
Sakrament kinnitab,
Ta annab meile rahu!
Palwe ja tõotus
Eestimaa, mu eidekene,
Hella ema lastele:
Sull' on iga lapsukene
Armas ühesugune.
Ära mindki ära põlga,
Kui su läwel' lähenen,
Ära pööra mulle selga,
Kui sull' ennast pühitsen!
Mina ka su armurinnal
Tahan teha sulle tööd,
Tahan sinu pühal pinnal
Püüda saata uinuööd.
Sinu päralt, eidekene,
Olen ihu, hingega,
Sina oled esimene,
Sina wiimne, isamaa.
Külm ja maru, tormid, tuuled
Sinust mind ei lahuta,
Sind, sind kiitwad minu huuled,
Kunni ilmas elan ma!
Tõotus
Ringi käiwad ajarattad
Raugemata rutuga:
Miks weel lesekuuel katad
Ennast, Eesti isamaa?
Kas su muistse aja päewad
Sind nii sundwad leinama?
Kas su silmad nüüdki näewad
Ainult, mis ei rõõmusta?
Tõesti, kaua, kaua kattis
Pime öö sind, isamaa:
Oriapõlw su õilmed mattis,
Leinal nutsid lauluta.
Ära karda! Koidu wiired
Punetawad pilwedel:
Pea kuldse päikse kiired
Walitsewad walgusel!
Juba kadund talwe külmad,
Juba taimed tärkawad.
Lahkemaks ju läewad ilmad,
Uinuwangid ärkawad.
Walmis wirgund wiinamägi
Hüüab tööle tegijaid:
Armastus on ainus wägi,
Mis see ajab auusamaid.
Nende keskel tulla tööle
Olgu minu ülem hüüd,
Otsa teha waimuööle
Meie kõigi kõrgem püüd!
Omakeel
Mu kallis Eesti emakeel,
Kuis kaunist kõlad sa,
Mu kallim ehe eluteel
Ja armsam saatija?
Kus kuulen sinu kandlehäält,
Sääl südant rõõmustad,
Sääl surud mured kulmu pealt
Ja kurbtust kaotad.
Sa üksi südamesse mul
Wõid tulel tungida,
Ükspäinis elu osaks sul
Ja luule laulussa.
Su pärast rõõmus on mu meel,
Su ilu imetsen:
Sust kõlagu mu kandlekeel,
Su kasuks kõnelen!
Wabadusele
Miks kihad, weri, soonte sees,
Miks, julgus, ilmud keeles?
Miks ujul silmad silmawees,
Miks igatsused meeles?
Mul püha taewa kujutus
On hingel' ennast näitnud:
Mul püha, kallis wabadus
On meele leegil täitnud.
Mu oled sa, su olen ma,
Ei lahku iial sinust!
Mu omaks jääd sa lõpmata.
Ja orjasuud jääb minust!
Ei ükski wägi suuda sind
Mult rööwlil wõtta ära,
Ei walud, waewad suru mind,
Ei rõhu riiu kära.
Mu omaks jääd sa, wabadus,
Sa ülem taewa anne!
Sa oled, kui käes kurwastus,
Ka kurwa meele kanne!
Sa tööd ja mured kergitad,
Lood jõudu, kui käes häda,
Sa walud, waewad wähendad:
Ei iial sind ma jäta!
Eesti lipp
Kus sinu lipp täis ilu lehib,
Mu armas Eesti isamaa,
Kus sulle krooni pähä kehib
Ta kauni kolme wärwiga,
Kus Eesti rahwa rõõmu ehib
Ta uue waimu wõimula:
Sääl, Eesti pojad, ärkageme,
Ja Eesti tütred, tehkem tööd,
Et eluteela edeneme
Ning hoolsalt uinutame ööd!
Meil' ikka tuletagu meele
Su ehte helesinine,
Et
