päästab su,” ütles ta, “aga, Caroline, sa pead käituma täpselt nii, nagu ta sulle ütles: nagu meeldiks markii sulle ja sa tahaksid tema naiseks saada.”
“Ma pigem suren kui saan tema naiseks!” karjatas Caroline. “Tema silmades on miski, mis reedab, et kui ta mind vaatab, nagu oleksin ma ussike ta jalge all, siis tegelikult ta… jälestab mind ja tahab lihtsalt… mind kasutada… mingiteks oma eesmärkideks.”
“Kui sulle tundub, et ta seda teeb,” ütles Rocana rahulikult, “siis on kõik palju lihtsam.”
“Miks?” uuris Caroline.
“Sest kui ta ei ole sinusse armunud, siis ta ei märka midagi. Armastav mees võiks aru saada, et sina kedagi teist armastad.”
Caroline seedis seda mõtet paar minutit. Siis ütles ta:
“Sa oled nii mõistlik, Rocana. Alati paned sa mind ennast tundma nii… vaprana.”
“Kui sa koos Patrickuga põgened, siis pean ma sind kõige vapramaks inimeseks, keda ma kunagi tundnud olen!”
Caroline naeratas.
“Tõesti või? Ma olen vapper ainult sellepärast… et Patrick… armastab mind.”
“Ainult see ongi tähtis,” ütles Rocana. “Nüüd aga tule tualetti vahetama, Caroline, ja tee ennast kenaks, sest muidu võib markii veel ümber mõelda!”
“Ma tahangi, et mõtleks.”
Rocana raputas pead.
“Ei, see oleks viga. Kui see polegi markii, siis… sa tead sama hästi kui mina, et su ema leiab kellegi, kes on sama tähtis, ja siis juba ei läheks Patrickul sinu varastamine enam nii libedalt, kui ma seekord loodan.”
Kuna see tundus Caroline’ile loogilisena, lasi ta Rocanal end rõivastada ühte kaunimatest kleitidest, mille oli Londonist tagasi toonud.
See oli valgest gaasriidest, kaunistatud kaela ümbert ja piki palistusi tillukeste roosade roosidega, mis muutis neiu välimuse väga nooreks ja kevadiseks.
Seejärel sättis Rocana talle pähe hapra roosidest vaniku ning kinnitas ümber kaela väikestest pärlitest kee, mille Caroline oli isalt saanud viimaseks sünnipäevaks.
“Sa oled nii armas, kullake!” hüüatas Rocana.
“Tahaksin, et Patrick mind näeks!”
“Jätka lihtsalt mõtlemist, et juba natukese aja pärast saab ta sind vaadata iga päev kuni elulõpuni.”
“Millestki muust ma ei suudakski mõelda,” tunnistas Caroline.
Siis saatis Rocana ta trepiotsale, sest nad mõlemad teadsid, et oleks viga õhtusöögile hilineda, ning jälgis, kuidas teine trepist alla läheb, mõeldes ise, kui ilus ta välja näeb.
Siis läks Rocana klassituppa tagasi ning tabas vilksamisi oma peegelduse ühes trepikoja seinal rippuvas peeglis.
Ta kandis üht kleiti, mille Caroline oli enne Londonisse minekut välja praakinud.
Kleit oli kulunud, sest Caroline oli kandnud seda kaks aastat, enne kui hertsoginna selle Rocanale andis.
Caroline’i rõivad olidki kõik, mis Rocanal selga panna oli, sest nendest riietest, mida ta kandis enne isa leinamist, oli ta juba välja kasvanud.
Kuid hertsoginna tegi kõik, et need rõivad, mis lõpuks temale anti, meenutaksid väga vähe kleite, mida kandis Caroline.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
