>Autori märkus
19. sajandi lõpul õitses valgete orjakaubandus kõige kohutavamal moel.
Juba aastaid oli noori tüdrukuid riigist välja viidud, et sultanite ja araabia pealikute haaremeid täita.
Et haaremipidajad ise olid tõmmud, siis eelistasid nad heledapäiseid ja kahvatu nahaga neiusid ning Inglise, Hollandi ja Saksa tüdrukud olid iseäranis taganõutavad.
Julmust ja narkootikume appi võttes rööviti linnadest naisi, kes said uute omanike orjadeks.
Protsessist võtsid osa kolm isikut: kupeldaja, kes andis tüdrukule halva kuulsuse, importija või eksportija, kes toimetas tüdruku sihtpunkti, ja mees, kes teenis neiu amoraalsete tegudega elatist.
Kui kaubitsemine toimus idamaadega, jäi neiu neitsiks niikaua, kuni ta meesostja juurde jõudis.
Kergeusklikke maatüdrukuid meelitati kuulutustega, mille tekst oli umbes niisugune:
HEA TÖÖKOHT iseseisvale noorele daamile, mitte üle 25 a., eraviisilise inglise keele õpetajana ja kaasreisijana terve mandri ulatuses. Palume saata foto.
Kui kandidaati intervjueeris nägus, stiilne ja usaldusväärne mees, tekkis neiul enamasti suur huvi välismaale sõita ja mõne silmapaistva perekonna juures töötada.
Harilikult jõudis ta sihtpunkti täielikus teadmatuses ning kuulis oma saatusest alles liiga hilja.
Esimene peatükk
1874
Calvadale’i markii kiikas läbi vastuvõtutoa ja märkas, et leedi Hester Sheldon flirdib pööraselt Prantsuse suursaadikuga.
Ta teadis täpselt, miks naine seda teeb, kuid ei tundnud vähimatki armukadedust.
Selle asemel oli ta lihtsalt ärritatud.
Üle kõige vihkas ta naisi ja mehi, kes avalikult oma kiindumust demonstreerisid.
Ja neid, kes isegi lähedaste sõprade seltsis mingisugust reserveeritust ega kombekust ei ilmutanud.
Äärmiselt valiv markii oli ajanud taga paljusid naisi, kui need teda parajasti ise taga ei ajanud.
Ta oli nautinud enamiku Londoni iluduste tähelepanuavaldusi.
Kuid siiski oli ta väga ettevaatlik ega unustanud iialgi oma päritolu.
Ta oli suur elumees, kes ei tahtnud oma perenime mitte mingil juhul määrida.
Selsamal momendil otsustas ta armusuhte leedi Hesteriga lõpetada.
Kahtlemata oli leedi üks veetlevamaid seltskonnadaame, ent tema pöörane käitumine pani markii kulmu kortsutama.
Battledoni krahvi tütar leedi Hester oli sõitnud juba seitsmeteistkümneaastaselt Indiasse isa juurde, kes oli Madrase kuberner.
Seal oli ta kõrvuni ühesse isa abilisse armunud.
Gordon Sheldon oli äärmiselt nägus noormees, kes nägi vormiriietuses hingematvalt hea välja.
Koos valitsusehoone taustaga ja imekauni Indiaga oli ta lausa vastupandamatu.
Isa kõhklustest hoolimata oli leedi Hester otsustanud Gordon Sheldoniga abielluda.
Noorpaar oli kaks aastat enam-vähem õnnelik.
Pärast seda lõppes krahvi viieaastane ametiaeg ja ta naasis Inglismaale.
Valitsusehoone hiilgusega harjunud leedi Hester seisis valiku ees, kas kolida koos abikaasaga Aldershoti, mõnesse muusse sõjaväe peakorterisse või naasta isamajja Norfolki.
Ta valis viimase variandi ja sellest ajast saadik oli tema abielu praktiliselt läbi.
Gordon saadeti üle mere tööpostile ja kui Hester kuulis, et mees on ühes Aafrika kokkupõrkes surma saanud, oli ta koguni kergendatud.
Et kuninganna Victoria hoidis tal silma peal, ei söandanud leedi leinata meest vähem kui aasta aega, ent kohe kui sünge aeg lõppes, põrutas ta Londonisse.
Selleks ajaks oli ta veelgi kaunimaks muutunud.
Peale selle oli ta õppinud pideva harjutamise abil mehi ripsmete plagistamisega võluma.
Pärast seda, kui isa tema auks balli korraldas, sai temast kõikide Londoni klubide ja seltskondliku elu soosik.
Sellest ajast saadik austasid, ülistasid ja jälitasid teda kõik kõrgseltskonna vallalised mehed.
Oli üpris loomulik, et edu talle pähe hakkas.
Tal oli mitu armukest, kuid samal ajal lükkas ta tosina abieluettepanekut tagasi.
Ta otsustas rahumeeli, et ükski kõnealustest meestest pole tema jaoks küllalt hea.
Paratamatult kohtus ta ühel päeval ka Calvadale’i markiiga ja taipas silmapilkselt, et just niisugust abikaasat ta endale otsibki.
Markiil oli tuntud nimi ja ta oli äärmiselt rikas.
Peale selle oli markii väga nägus, sarmikas ja kõikide naiste silmis vastupandamatu.
Ainuke häda oli selles, et markii ei tahtnud kunagi abielluda.
Ta oli olnud tunnistajaks liiga paljude sõprade õnnetutele abieludele.
Niisiis polnud tal mõtteski abieluikkesse astuda üksnes sellepärast, et naine on sama kõrgest soost kui tema.
Või sellepärast, et tema perekond kedagi Calvadale’i markiisi tiitli vääriliseks peab.
Markii oli peaaegu kolmekümnene, aga kui vanaema, tädid ja nõod teda abielluma veensid, naeris ta nad välja.
“Kuhu mul kiiret?” küsis ta. “Mul on ohtralt aega pärijaid valmis treida ja ausalt öeldes eelistan vabadust.”
Tema vabadus seisnes ühest buduaarist teise lendlemises.
Samuti oli ta väga edukate võidusõiduhobuste omanik ja reisis palju.
Vahel reisis ta oma lõbuks, teinekord aga välisministeeriumi riigisekretäri või peaministri palvel.
Tema arvates olnuks kõik rikutud, kui ta pidanuks abikaasat kõikjale kaasa vedama.
Naine piiranuks tema liikumisvabadust ja kurtnuks kindlasti tähelepanupuuduse üle.
Leedi Hester pidi markiid ligi kuus kuud meelitama, enne kui too tema ees alistus.
Ja ta poleks isegi siis järele andnud, kui nad poleks sattunud majapeole, mis oli mõlema arvates kohutavalt igav.
Markiid oli keelitatud vastu võtma kutset kolmepäevasele faasanilaskmise üritusele Huntingdonshire’is.
Ta oli lootnud, et seal on lõbus, kuid pärale jõudes avastas ta, et suurem osa külalistest on temast märksa vanemad.
Ja ülejäänud olid maakad, kellega tal polnud midagi ühist.
Ta oli teinud vea, mida tunnistas endale alles tund aega pärast saabumist.
Ainuke päästev õlekõrs oli leedi Hester Sheldon,
