palga järel, nagu tollastel atleetidel tavaks. Soomlane on pääsenud lohutussõidu kaudu poolfinaali ja sealt üle noatera finaali. Nüüd kaotab ta liidrile juba üle kaheksa sekundi. 1500 m kohal edestab Kolbe põhivastast veel viie sekundiga, ent alistub päris lõpu eel masendunult, jaksamata Karppineni laastavale spurdile vastata.
Pertti Karppinen (paremal).
Stsenaarium kordub 1984 Los Angeleses. 1980 Moskvas Kolbet pole, sest Saksamaa LV kuulub nende riikide sekka, kes boikoteerivad mänge NSV Liidu Afganistani-agressiooni tõttu.
Veidral kombel jääbki nii, et Karppinen võidab olümpialt kolm kulda (1976, 1980, 1984) ja Kolbe kolm hõbedat (1976, 1984, 1988), ent MM-idel on Kolbe viie kullaga Karppineni kahe vastu edukam. Meeste taktika erineb. Karppinen eelistab alustada tasakaalukalt ja lõpetada võimsalt. Kolbe lükkab kohe täiskäigu, kolmes olümpiasõidus on ta esimese kilomeetri järel alati liider.
“Karppineni ja minu taktika sarnanesid,” lausub Jaanson. “Ilmselt juhib seda, et vaikselt alustatakse ja lõpus rünnatakse, põhjamaalastele omane rahulikkus. Ka norralane Olaf Tufte talitab nii. Käime kokkuvõttes ju vee peal vähem kui lõunamaalased, aga kui hoo sisse saame, siis hakkame panema. Igaüks peab õppima end tundma ja valima siis vastase löömiseks sobiva taktika. Kes ei suuda, see suureks sõudjaks ei saa.”
Jaanson trehvab kauaseid duellante ühes tiitlivõistluse finaalis, MM-il 1987 Kopenhaagenis. Noor idasakslane Thomas Lange alustab triumfiteed, Kolbe aga alistab hõbedalahingus Karppineni 14 sajandiksekundiga. Jaanson on viies. Olümpial 1988 kohtuvad Karppinen ja Jaanson B-finaali esikohaheitluses, kus soomlane paneb kogemused maksma. Karppineni alistab Jaanson esimest korda 1989. aasta Bledi MM-i poolfinaalis. Kui soomlasele tundub, et koht finaalis on tagatud, lööb eestlane teda “Karppineni relvaga” – uskumatu spurdiga, mis tõstab ta sadakonna meetri jooksul neljandalt kohalt esimeseks. “Lõhkusin Karppineni võites nagu veel ühe barjääri maha,” kirjutab Jaanson päevikusse ja sõuab end pronksile.
“Loomulikult mäletan, kus Jürile esimest korda kaotasin. Hõimuveli oli ammu hea sõudja, vähemalt 1986. aasta Luzerni regatil teadvustasin tema talenti juba kindlasti. Elan talle tänaseni kaasa,” räägib Karppinen.
“Jüri on kasutanud minuga sarnast taktikat. On raja esimesel poolel varjus ja spurdib lõpus kõvasti. Ma teadsin ka Bledis 1989, et ta nii teeb, aga mul oli südamega probleeme ja ma ei jaksanud vastata. Jürile võis minu alistamine oluline olla, aga uskusin siis, et jaksan teda veel võita.
Jüri-taolisi absoluutselt pühendunud sportlasi näeb harva. Olen temaga ühes paarisneljases sõudnud, üsna tähtsusetul näidisvõistlusel. Sealgi andis ta endast parima!”
Kolbe paneb aerud käest enne, kui eestlane saab kõikvõimsaks. “Jah, tema oli tipus ja mina alles tõusmas. Nii nägime teineteist lähemalt vaid stardijoonel. Siis pühkis Kolbe minema ja minust püüdmata ta jäigi,” ütleb Jaanson. “Kuival maal me ei suhelnud, sest tema jaoks olin keskmik, nagu neid lademes leidus. Võtan Kolbet muljet avaldava ikoonina, kellest õhkus väljapeetust. Tema sõudetehnika, paat, riietus ja käitumine olid laitmatud. Ikoonist ei peagi kõike teadma.”
Tippspordist loobunud Kolbe astub 1991. aastal eestlasele ligi, et kutsuda teda ühele Saksamaa regatile. Alles siis saab Jaanson teada, et Kolbe valdab inglise keelt. Regatt jääb ära.
Suvel 2009 tuleb Soome parim sõudja Juho Karppinen maa meistrivõistlustel kahepaadis pronksile, partneriks treener, 56-aastane isa Pertti Karppinen, kes on siiani heas vormis.
Kolbe annab 1975. aasta MM-võidu järel norralanna Anna Mobergile intervjuu. Sõudja ja ajakirjanik, Norra endine kiiruisumeister, abielluvad viie aasta pärast. 1981 sünnib poeg Knut Mikkel, kellest saab Norra sõudja, küll mitte eriti edukas.
Lange – lapstäht, megastaar, härrasmees
Juunioride 1980. aasta MM-il Hazewinkelis sünnib üllatus, kui inglastest favoriidid Adam Clift ja Steven Redgrave saavad paariskaheste finaalis lüüa idasakslastelt Roland Schröderilt ja Thomas Langelt. Üllatus kasvab sensatsiooniks, kui selgub, et Lange on teistest kaks aastat noorem, 16-aastane.
Sir Steven Redgrave on maailma kõigi aegade kuulsaim ja tituleerituim sõudja, ent tema on ohjanud üksikaerupaate. Lange aga tõuseb ajastu suurimaks ühepaadisõudjaks, võites nii olümpialt kui ka MM-ilt hulga kulda.
1964. aasta 27. veebruaril Martin Lutheri tillukeses kodulinnas Eislebenis sündinud Lange võidab 1981 ja 1982 ühepaadil juunioride MM-i. 1983 alustab ta täiskasvanute seas kahepaadil, kaaslaseks neljasel juba olümpiakulla pälvinud Uwe Heppner. Puhas töö tehakse selge vahega nii 1983. kui ka 1985. aasta MM-il. Pole suuremat kahtlust, kuhu rändaks vahepealse aasta olümpiakuld, kuid NSV Liit ei osale Los Angelese mängudel ega luba sinna ka vasalle.
Lange karjäär meeste ühepaadil algab 1986, paraku jätab ta MM-i haiguse tõttu vahele. Seda mõjusam on 1987. aasta tulek. Kopenhaageni MM-il nokaudib Lange mõlemad senised valitsejad, 11 aastat varem sündinud Michael Kolbe ja Pertti Karppineni. Lange valusat minekut saab oma nahal tunda ka Jüri Jaanson, kes tuleb debüüt-MM-il viiendaks. Jaansonist aasta vanem Lange võidab teistele sõnaõigust andmata ka Sŏuli olümpia ja 1989. aasta MM-i.
Edaspidi läheb suveräänil raskeks. Esiteks keskendub ta ülikoolis meditsiiniõpingutele. Teiseks on kokku varisemas Saksa DV ja tema perekond löögi all, sest isa on kaua töötanud riiklikus julgeolekuteenistuses Stasi. Lange otsustab ühepaadisuve vahele jätta, kuid leiab endas jõudu minna koos Stephan Ulrichiga kahepaadil Tasmaania MM-ile ja võita hõbe. Nii ei saa Jaanson oma esimesel suurte võitude aastal teada, kas ta on kasvanud Langest tugevamaks. 9. novembril, päeval, mil langeb kurikuulus Berliini müür, sooritab papa Lange enesetapu.
Thomas Lange on uuel suvel ühepaadil tagasi. Võidab MM-il, järgmisel aastal ka Barcelona olümpial. Juba täielikult õpingutele keskendununa lisab Lange 1993 oma kaukasse MM-pronksi. Seejärel pole temast mõnda aega suurt kuulda. Teatakse vaid, et ta naaseb 1995, soovides püüda aasta hiljem Atlantas kolmandat olümpiakulda. 1995 koidab uus suur suvi, mil Jaanson nuhtleb MM-ini kõiki, ka Langet. Tamperes jääb ta küll sloveen Iztok Čopile alla, kuid edestab viiendaks tulnud Langet sealgi. Atlantast naaseb Lange pronksiga ja Jaanson kilbil.
“Mõnes mõttes hoidis Lange minuga saksalikku distantsi nagu Peter-Michael Kolbegi. Aga olen tal külas käinud, tema kodus lõunat ja suvilas õhtust söönud,” räägib Jaanson. “Lange käitus spordiski alati härrasmehena, vähene jutt oli kontrollitud. Ta on mulle kaks korda tõsiselt head teinud. Tema kui meditsiinitundja vahendusel sain esmakordselt mõlemasse kõrva korraliku kuuldeaparaadi. Lange omakorda sai minu kui konkurendi abistamise eest kodumaal Fair Play auhinna 25 000 Saksa marka ning poolitas selle oma ja Pärnu klubi vahel. Mäletan, et Pärnu sõudeklubi hankis selle eest tookord hulga aere ja muud varustust.
Lange treener Lothar Trawiel küsis mult kunagi, kas ma tahaks minna vahel nende baasi laagrisse. Juhtuski nii, et 1992 olin Kopenhaageni ja Luzerni MK-etapi vahel kümme päeva Halles. Võimas, milline organisatsioon: teadlased, analüüsid, teenindus! Viimase peal!”
Sportlasekarjäär lõpetatud, täiendab Lange end meditsiini alal edasi. Nüüd elab mitme sõudeklubi auliige Ratzeburgis ja praktiseerib hiigelsuures Schleswig-Holsteini ülikoolikliinikumis psühhiaatri-neuroloogina.
Chalupa, suur sõudja suure kullata
Tšehh Václav Chalupal on Jüri Jaansonist veel laiem ajahaare. Mehed seisavad esimest korda üheskoos MM-pjedestaalil 1989, ent Jaansoni viimane suur medal pärineb seni 2008., Chalupa oma aga 2009. aastast, küll mitteolümpiapaadist. Kuuekordsed olümplased on mõlemad.
