tubli, aga seda seadet teevad kapitalistid, see tulemus ei saa nii vähe positiivne olla. Tuleb arvesse võtta veel seda ja toda …” Kolmas kord sain juba päris hea tulemuse ja mind saadeti peadirektori juurde, kes vaadates minu analüüsi ütles armastusväärselt: „Päris hea, aga …” Ühesõnaga, peadirektori juures käisin veel kaks-kolm korda ja vajalik tulemus oligi käes. See kogemus andis mulle edasiseks eluks kaks tähtsat teadmist: esiteks edu peitub kogemustes ja detailides ning teiseks ühtede ja samade arvude põhjal võib anda ordeni või lasta maha. Kõik oleneb soustist. Seepärast, et ennast läbi higistada üldlevinud arvamustest, tuleb asjad pulkadeks lahti võtta ja siis jälle kokku panna, ja harilikult ei lähe need asjad enam samal kujul kokku. Mulle meeldib asju lahti võtta ja näha, mis seal sees on ning kas seda saab ka lihtsamalt kokku panna. Kogu oma bürokraadi elu olen ma pidanud lammutama süsteeme ja looma uusi ja selle järel jälle lammutama ning looma veelgi uuema. On lausa uskumatu, kui kiiresti puituvad algselt paindlikud ja efektiivsed süsteemid. Iga paigalseis, võrreldes edasiminekuga, on tagasiminek, see on kaotus vektoritel aeg ja ruum. Jättes täna mingi otsuse tegemata, kaotame me aega, mille tulemusena on meie valikud ruumis kitsenenud. Donna Leona on ühes oma krimkas pannud eduka politseiametniku suhu umbes sellise mõtte, et valitsus ei pea olema efektiivne, vaid edukas. Oma kogemustest võin väita, et valitsus saab olla edukas vaid siis, kui avalik teenistus on efektiivne. Seega võttes pulkadeks lahti avaliku teenistuse ja bürokraatia … ja seda kokku tagasi panna püüdes saame küllaltki põneva scienfiction’i.
Ma ei tahaks selles kirjatükis rääkida iseendast, kuid kuna selles scienfiction’is on omajagu alternatiivseid lähenemisi võrreldes tavapärastega, siis ei taha ma, et te arvaksite, nagu oleks tegemist lihtsalt virisemisega. Vastupidi, ma arvan, et oleme viimase paarikümne aasta jooksul olnud uskumatult edukad, kuid alati annab paremini teha. Virisemiseks pole mul ka isiklikus plaanis mitte mingisugust põhjust. Bürokraatiamaailm on minuga alati käitunud korrektselt ja ma olen nautinud kogu seda pöörast ajajärku. Kuigi olen olnud kaheksateistkümne aasta jooksul majanduse põhiseadusega ehk konkurentsiga tegeleva ametkonna pealik, kolmeteistkümne valitsuse teenistuses, ei tule järgnevalt juttu konkreetsetest Inimesekestest vaid süsteemist, mis on kaetud paksu eelarvamuste ja käibetõdede kihiga. See mõttemäng põhineb nendel tuhandetel avaliku teenistuse tundmatutel kangelastel, kellest enamik ei jõua ära oodata ei oma pealiku tänusõnu ega presidendi küllakutset, kuid kes püüavad bürokraatia asemel mõistliku regulatsiooni poole. Kõik need, kes loodavad leida selles kirjatükis mahlakaid stseene stiilis, mida üks või teine minister või pealik on öelnud või teinud, peavad pettuma ning ilmselt edasisest lugemisest loobuma. Kui te arvate ära tundvat mõne tegelaskuju või tunnete temas ära iseenese, siis on see teie isikliku tunnetuse küsimus, tegelaskujud on hüpoteetilised, kokkulangevused juhuslikud ja sarnasus võib johtuda suurest üldistuse astmest. See ei ole mingi mälestusteraamat, kuigi põhineb suures osas kogemustel, need on eelkõige ühe Inimesekese tähelepanekud ning konstruktsioonid Bürokraatiamaailmast ja eelkõige soov näidata, et kõike seda harjumuspärast võib vaadelda, aga veelgi tähtsam, ka teha teistmoodi. Ja veel üks täpsustav märkus. Mõnedki tõsiasjad on üle korratud selle kirjatüki erinevates osades. See pole mitte sellepärast, et oleksin unustanud, mida eelnevalt kirjutasin, vaid selleks, et mõnigi lihtne mõttekesekene kinnistuks, selleks on seda tarvis ikka uuesti ja uuesti korrata ning näidata erinevate külgede alt. Nagu laulusalmi refrääni.
Austatud Lugeja, kinnitage rihmad! Alustame galaktikatevahelist reisi, mille sihiks on Bürokraatiamaailm. Sellel reisil lähevad vahel aeg ja ruum nihkesse ning vahel on raske hoomata, kas oleme püstises asendis või kõlgume pea alaspidi. Vahel tundub nagu liiguksime aegluubis, siis aga liigume kiirel ajahüppe teel. See reis ei ole sissevaade Bürokraatiamaailma, see on seestvaade Bürokraatiamaailmast. Tähelepanu! Reis Bürokraatiamaailma võib mõjuda halvasti Teie tervisele, pöördumatute tervisekahjustuse vältimiseks konsulteerige Terve Mõistusega. Nendele, kes pärast hoiatust on siiski otsustanud jätkata, tere tulemast imelisse Bürokraatiamaailma!
Definitsioonid/reeglid/retseptid
-Inimesekene – meiega koos siin Päikese all sebib ringi terve rodu prouasid, härrasid, preilisid, kodanikke, töötajaid, osalejaid ja lihtsalt inimesi, ja et mitte iga kord mõelda, kas tegemist on proua või härra või lihtsalt kodanikuga, nimetame neid üldnimetusega Inimesekene. Esiteks Inimesekene just ja ilmtingimata suure algustähega, seda austusest ennast ümbritsevate inimeste vastu. Teiseks sisaldab Inimesekene ka tähtsat sõnumit, et see mõiste on millegi kese või koond, mis annab talle tema tugevuse ja murdumatuse. Kolmandaks on Inimesekene ka teatud määral kaitsetu, karmis Bürokraatiamaailmas, vahel ka veidikene nukrake(ne) või iroonili(ne)
–Pealik – kõikvõimalikud juhid ja ülemused, esimehed ja direktorid, nii need, kes on peadirektorid, kui ka need, kes on juba peast ilma jäänud
–Firma – soovides vältida meie regulatsioonides kasutatavaid erinevaid ettevõtluse vorme, nimetame neid kõiki selguse mõttes firmadeks
–Vanaema Marie – mul oli kaks imetoredat vanaema – Marie Elisabet ja Hilda Marie, kes olid ammendamatud teadmiste varasalved. Võin vaid kahetseda, et kõigile juttudele tähelepanu ei pööranud või meelde ei jätnud. Ikka oli neil mingi situatsiooni kohta mõni asjakohane ütlemine või võrdlus tuua. Need ütlemised olid sellised lihtsad, kuid mitte lihtsakesed, pigem sellised, mis lubasid ka kõige segasemale probleemile valgust heita. Vanaema Marie ongi koondkuju minu vanaemadest ja nende ütlemistest. Tõe huvides tuleb tunnistada, et sellesse koondkujusse on pikitud ka teiste vanaemade ja vanaisade ütlemisi
–Mida panni? – vahel kohe tahaks kiruda, kuid see, mida öeldakse kõnes nagu sidesõnade jada, tundub kirja panduna kuidagi ebaväärikas. Kui siis kuidagi ei saa, siis võiks kasutada mingit universaalset nime, nagu näiteks „pann“. Igati universaalne ja auväärne tööriist, millega saab mune praadida, vett kanda või enesekaitsevahendina kasutada
–Tipu teritamine – lõputu ja mõttetu tegevus, mis võib küll välja paista väga tähtsa tegevusena, kuid on sama mõttekas nagu pliiatsi teritamise jätkamine, otsides tera ideaalset teravust, … kuid lõpetada pliiatsi „lõpuni teritamisega” ehk eimillegagi
Poliitiline hangumiskõver – enne valimisi kõik tegevused hanguvad, sest keegi ei taha isegi häid ja kasulikke tegevusi tehes riskida häälte kaotamisega
–Soe tuba – kogu infrastruktuur, mis on vajalik avaliku teenistuse teenindamiseks: transport, kontorid, mööbel, arvutid, telefonid, paber, koristus, WC-paber, bensiin, küte, elekter, turva, parkimiskohad, koolitus, lähetused jne
–Puhtam ja kuivem tunne – tuleneb beebivaipade reklaamist. Isegi siis, kui mingil tegevusel ei ole suurt materiaalset kasu, võib see luua parema meeleolu ja enesetunde
–Peamine Minister – valitsusjuhti nimetatakse erinevates riikides erinevalt, sh esimeseks ministriks ja peaministriks. Kui valitsusjuht on peaminister, kas siis mõni minister on kaelminister ja mõni varvasminister või kõhutuulminister? Meilgi on püütud läbi aegade spekuleerida, et valitsusjuht üks või teine peaminister on küll peaminister, kuid keegi on valitsuses kaelaks ja see keerab pead, kuhu tahab; selleks et kõiki neid erinevate kehaosadega seotud spekulatsioone nullida, nimetame hüpoteetilist valitsusjuhti Peamiseks Ministriks
–Peamine Linn – meil on palju linnu ja kuigi mõni nendest ei anna välja ka korraliku küla mõõtu, siis pürgimine mingi erilise nimetuse tahe on üldlevinud. Tuntud on rivaliteet Tallinna ja Tartu vahel, üks on võimupealinn, teine vaimupealinn, peale selle on veel suvepealinn, talvepealinn, kevadpealinn, veinipealinn, peksupealinn, klaasipealinn jne. Et ei tekiks arusaamatust, milline on PEAlinn, milline KAELlinn, milline VARVASlinn, nimetame ühe linna lihtsalt Peamiseks Linnaks
–Linnamiilits – mõnedki kohalikud omavalitsused on moodustanud oma haldusterritooriumil korrakaitsega tegelevaid struktuure. Mõnes kohas nimetatakse seda politseiks, mõni on sellele nimele lisanud
