Järvetuul. Juri Vella
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Järvetuul - Juri Vella страница 9
„Jõe äärest olen kõndinud umbes kaks tundi, tähendab, peagi tee hargneb. Üks tee läheb kaugele alevikku, teine Anoška püstkoja juurde. Kui ta on sõitnud alevikku, siis on harukohas märk – sinnapoole kaldus vai. Harukohast jääb veel samapalju… Ahhaa, näen suuskade kontuure, tähendab, võib minna.”
Hõluko tundis, et suusaside on hakanud jalga hõõruma.
„Oh, eile enne magama jäämist oleks pidanud rebenenud sideme kokku õmblema. Kiirustades kinnitatud nahkrihma sõlm hõõrub jala ära. Rihma tuleks natuke järele anda,” mõtles ta ja vaidles endale kõheldes vastu:
„Võib-olla saab seda ka hiljem teha?”
„Kohe… kohe…” ütles vill ette.
„Olgu!” vastas ta kuuldavalt ja laskus põlvili. Kui lihased lõdvestusid, hakkas jalg värisema.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.