tormiliselt arenema hakanud. Tõnismäele oli Pronkssõduri ja teda ümbritseva haljasala ümber ehitatud aed ning praegusel hetkel püstitati monumendi ümber telki. Politsei ei lubanud kellelgi aiale läheneda. Hommikul oli arreteeritud kolm Öise Vahtkonna aktivisti, kes blokeerisid oma autoga aia ehitust. Nad lukustasid ennast autosse ega reageerinud politsei käsklustele viivitamatult lahkuda. Politsei käitus ootamatu kindlameelsusega. Nad lõid pikema jututa auto akna sisse, kui olid veendunud, et aktivistid ei kavatse kohe lahkuda. Politsei tiris aktvistid autost välja ja toppis kongi. Auto teisaldati, nagu teisedki, mis olid pargitud ausamba vahetusse lähedusse või Rahvusraamatukogu ette.
Infosõda oli alanud. Öine Vahtkond edastas pressiteate Eesti Politsei brutaalse käitumise kohta ja nende aktivisti Larissa Nezadimova vigastamisest arreteerimise käigus. Tõnismäele oli kogunenud hulgaliselt kaameraid ja vähemalt korra poole tunni jooksul pakuti neile mingit näitemängu. Öine Vahtkond andis intervjuusid erinevatele telejaamadele, tõsi, peamiselt Venemaa omadele. Venemaa välisministeerium ja Riigiduuma saadikud olid esinenud jõuliste avaldustega, mis peaksid andma kindlust ja tuge kohalikele venelastele. Infoportaalides käis tõsine andmine kommentaatorite vahel, millele Vitali alluvate palgatud kommentaatorid valasid õli tulle, nii eestikui venekeelsetes keskkondades. Õhkkond oli kuum, kuid mitte veel piisavalt.Enne siiatulekut oli Vitali Gerassimov käinud Venemaa saatkonnas, rääkinud saatkonna ja Moskva analüütikute ning oma otseste ülemustega. Vitalile anti juhtnööre ja arutati võimalike stsenaariume. Üldiselt jõuti üsna üksmeelsele otsusele: tagasi ei ole enam midagi hoida, kõik ressursid ja vahendid tuleb käiku lasta, et sundida Eesti Valitsus tagasi astuma ja asendada see Venemaa-sõbraliku Edgar Savisaare „rahvustevahelise leppimise valitsusega“.
Vitali Gerassimov sisenes Andrei Batjukile kuuluva õigusbüroo koosolekuteruumi. Ruumis istusid juba varem Andrei Batjuk, Igor Mogilnõi, Öise Vahtkonna esindaja Maksim Reva ja Jevgeni Jemeljanov, kes oli Venemaalt saabunud eriüksuste koordinaator. Lisaks oli ruumis veel üks sekretär, kes valas kõigile soovijatele teed või kohvi ja üks turvamees.
Sekretär lahkus pärast kohvi valamist ja pärimist, kas kellelgi on veel mingeid soove. Kellelgi erisoove ei olnud. Tema järel lahkus ka turvamees, kes võttis koha sisse koosolekuruumi ukse taga, et vältida asjassepühendamatute sattumist koosoleku saali.
Batjuk köhatas ja avas koosoleku.
„Nii, asume asja juurde. Kõik siin laua taga olijad on omavahel kohtunud, välja arvatud Jevgeni Jemeljanov ja Maksim Reva, aga tutvustamine on meil juba sujuvalt toimunud. Nüüd annan sõna Vitali Vladimirovitšile.“
Vitali oli istunud laua otsa, vastavalt oma positsioonile, ja alustas koosolekut.
„Kõigile on teada, mis täna hommikul toimus. See oli etteaimatav, aga mitte sada protsenti kindel. Nüüd on ka kindel see, et vabatahtlikult aeda monumendi ümbert maha ei võeta. Samuti on kindel see, et kui me jõuliselt ei sekku, siis mingil hetkel sammas eemaldatakse Tõnismäelt. Mis on meie tänane eesmärk?“ Vitali pidas pausi ja vaatas kõigile otsa ning jätkas: „Meie eesmärk on tekitada jõuline protest ja tuua solvunud rahvamassid tänavatele. See aktsioon peab pühkima võimult istuva valitsuse ja viima uue meile sobiliku valitsuse võimule. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja hästi koordineeritud tegevust ja kõigilt osalistelt maksimaalset pingutust oma lõigu ülesannete täitmisel. Kuidas, Maksim, on teil asjad hommikupoolikul kulgenud?“
„Tegime peale arreteerimist pressiteate, anname telekanalitele intervjuusid. Praegugi on kolm inimest kohapeal täies valmiduses.” Maksim Reva kogus hetke mõtteid ja jätkas: „Saatsime hommikul kõigile meie andmebaasis olevatele e-aadressidele ülevaate öösel toimunust ja hetkeolukorrast. Lisasime üleskutse tulla kohe, kui võimalik, Tõnismäele meelt avaldama või päeva jooksul korrakski läbi lilli tooma. Palusime kaasa võtta sõbrad ja tuttavad.”
„Kuidas on olukord noorte ja meile sõbralike ettevõtjatega?” küsis Vitali.
„Noortega tegeleb meie Naši aktivist Mark Sirõk. Ta hakkas hommikul kohe kõnede ja SMS-ide kaudu kutsuma noori mõõduka tasu eest mälestusvalvesse. Ettevõtjatele on saadetud teateid meili teel ja osaga neist on ka telefonitsi räägitud. Kahjuks on vastukaja suhteliselt leige. Mõned on siiski saatnud töötajaid lilli tooma ja mõned ka pakilistest töökohustustest vabu inimesi Tõnismäele piketeerima.”
„Kutsuge enne tööpäeva lõppu inimesi veel kord Tõnismäele oma pahameelt väljendama, sest Eesti valitsus ei ole oma toiminguid haua rüvetamisel peatanud. Kui peaks juhtuma, et telgi püstitamine peaks peatatama, tuleb kutsuda inimesi sõnumiga takistama võimalikku tööde taastamist ja nõuda kohest piirdeaedade kõrvaldamist. Samas peate tungivalt nõudma korraliku käitumist, et mitte anda võimalust meeleavalduse laialiajamiseks enne õhtu saabumist. Jevgeni aitab oma meestega teil korda hoida seniks kuni vaja,” andis Vitali Maksim Revale lõpetuseks juhtnööre.
Jevgeni Jemeljanov sekkus dialoogi: „Ma saadan esialgu kaheksa inimest. Hiljem lisandub veel isikkoosseisu. Kui sa oled kohale jõudnud, tulevad nad sinu juurde ja sa näitad oma inimesi, kellega saab suhelda ning kes omakorda võivad nende poole abi saamiseks või muu info jagamiseks pöörduda. Tulen ise ka pärast koosolekut läbi ja siis lihvime ning kooskõlastame ühistegevuse detaile.”
„Taktika ja tegevuskava muutustest annan ma teada Jevgeni Arkadjevitšile. Sina, Maksim, kuulad tema juhtnööre ja annad oma inimestele käitumisjuhised edasi,” selgitas Vitali käsuliini toimimist.
„Selge, täiesti arusaadav, Vitali Vladimirovitš,” vastas Maksim Reva.
„Maksim, meil on vaja noori rohkem õhtuks välja saada. Lase oma Mark Sirõkil tegutseda koolidega. Võib olla on veel selliseid arvamusliidreid, kes saaksid minna koolidesse noori õhtuks Tõnismäele kutsuma. Lisaks patriootlikule retoorikale võiks vihjata, et seal pidi pulli saama ja hea odav viinapood on ka kõrval, keegi pidi välja tegema, need ja need on ka kindlasti kohal. Alkoholist loomulikult ei peaks telefonis rääkima. Kõige parem on, kui kooli juurde lähevad need, keda tuntakse. Helista Sirõkile ja lepi kohtumine kohe kokku. Aega on vähe: paari tunni pärast hakkavad koolitunnid lõppema ja pärast on tunduvalt raskem infot levitada.” Vitali lõpetas teema ja Maksim Reva väljus ruumist helistama.
„Läheme sihtgruppidega edasi,“ jätkas Vitali koosolekut. „Igor, sina saadad oma poiste kaudu sõnumi kuritegelikule maailmale. Las nad levitavad oma sõprade kaudu infot, et õhtul tasub linna peal olla. Mäsu puhkemisel on võimalik suuremas segaduses poode rüüstata ja paremat kaupa pihta panna.“
„Juba räägitud, poisid toimetavad. Tuleb uurida, kuidas neil on läinud ja paljudega nad rääkida on jõudnud,“ raporteeris Igor.
„Väga hea. Hoia kätt pulsil,“ kiitis Vitali Igorit.
Maksim Reva sisenes ruumi ja teatas: „Saan Sirõkiga 20 minuti pärast kokku.“
„Väga hea. Mine kohe kohtuma. Sind otseselt puudutavaid teemasid meil plaanis rohkem ei ole. Kui koosolekul tekkib mingit täiendavat infot sinu jaoks, siis JevgeniArkadjevitš valgustab sind selle koha pealt. Soovin jõudu ja vaadake, et te enne õhtut vinti üle ei keera,“ lõpetas Vitali jutu Maksimiga ja surus lahkumise puhul kätt.
„Järgmine sihtrühm on ohvritalled,“ jätkas Vitali koosolekut pöördumisega Andrei poole.
„Kui palju neid õnnestub täna õhtuks linna peale saada?“
„Hetkel tundub kuus kuni kaheksa inimest, aga lõplik arv selgub ikkagi alles õhtul,“ vastas Andrei.
„On sul nimekiri siin kaasas?“ küsis Vitali.
„Loomulikult,“ vastas Andrei ja avas enda ees laul lebava mapi ning ulatas sealt nimekirja Vitalile.
