style="font-size:15px;"> a. Seletaksite Brianale rahulikult ja mõistlikult, et te peate kodust lahkuma täpselt pool kaheksa ja kui aeg jõuab niikaugele, siis viite tüdruku kooli, kas ta siis on valmis või mitte. Seejärel nii tehkegi.
b. Te katkestaksite selle, mida olite tegemas, ja aitaksite Brianal juukseklambrit otsida. Te teate, kui tähtis on Brianale, et tal oleks juustes just see konkreetne klamber, ning te ei taha, et tütar mõtleks, nagu ei hooliks te sellest, kuidas tüdruk kooli minnes välja näeb. Siis kulutaksite aega sellele, et aidata lapsel oma koolitöid otsida ja neid valmis seada. Selleks läheb üsna palju lisaaega. Nüüd peate hästi kiiresti lõpetama enda ettevalmistused tööleminekuks ja kõik jäävad hiljaks sinna, kuhu nad pidid minema. Aga vähemalt on Briana rahul.
c. Te karjuksite Briana peale, kuni ta lõpuks voodist välja tuleb. Need hommikud, mil kõik läheb viltu, häirivad pidevalt teid nii väga, et kui Briana ei leia üles oma juukseklambrit, siis nähvate talle, et ta võtaks mõne teise. Te ütlete talle, et kui ta ei saa oma asju tehtud, siis hakkate teda igal õhtul kell kuus voodisse käsutama, kuni ta suudab õigel ajal üles tõusta.
Kui olete tõepoolest neile stsenaariumidele objektiivselt vastanud ja oma lastekasvatusmeetodeid ausalt hinnanud, siis ei tule järgnevad vastused teile üllatusena.
Küsimus 1:
A = kõikelubav semu (jalamatt)
B = ülemus
C = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
Küsimus 2:
A = ülemus
B = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
C = kõikelubav semu (jalamatt)
Küsimus 3:
A = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
B = kõikelubav semu (jalamatt)
C = ülemus
Selle lühikese küsimustiku peamiseks tulemuseks pole mitte arusaam, kas te olete hea või halb lapsevanem, vaid see, kas te mõnikord toimite mitte tähelepaneliku vastutusvõimelise lapsevanemana, vaid hoopis „kõikelubava semuna“ või „ülemusena“. Te võite märgata, et eri juhtudel hüplete te „ülemuse“ ja „kõikelubava semu“ vahel. Paljud vanemad vaigistavad ja poputavad oma lapsukesi, aga kui see ei toimi ja laps ajab ikka oma joont, siis ründavad nad jõuliselt karistuste või ähvardustega.
Nipp seisneb selles, et tuleb kindlaks teha, millised reageeringud on teile kõige iseloomulikumad, ja otsida mooduseid, kuidas olla kogu aeg tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem. Võtmeteguriks, mis aitab saada paremaks lapsevanemaks, on järjekindlus.
Kaks ülalkirjeldatud viisidest, kuidas lapsega suhelda, ei anna soovitud tulemusi. Ülemused, jalamatid või nende kahe kombinatsioonid ei ole efektiivsed lastekasvatuse meetodid. Kui olete end ümber kujundanud, siis hakkate nägema suuri muutusi oma lastes. Kui lõpetate neile käskude jagamise või nende ees pikali heitmise, et nad saaksid teist üle kõndida, siis hakkate nägema, kuidas kasvab lugupidamine teie ja laste vahel.
Kuigi enda kui lapsevanema puudustega silmitsi seista võib olla üsna piinav, on siiski ülimalt vajalik, et te seda teeksite, kui tõesti tahate õpetada lapsi teistmoodi käituma. Teie kui täiskasvanu peate esimesena võtma endale ülesande muuta perekonna dünaamikat ning looma kodus rahu ja koostöö atmosfääri.
Samal ajal peab teie kui lapsevanema eesmärk olema iseseisvate, hoolivate ja teisi austavate laste kasvatamine. Te peate silmas pidama tulemust, mis kroonib teie tööd, ja mõistma, et kogu see töö on suunatud perekonna ühise kasu ja laste heaolu saavutamisele.
Õnnitleme teid, et olete astunud esimese introspektiivse sammu mõistmaks enda käitumist. Järgmistes peatükkides vaatleme, kuidas teie kui lapsevanema roll mõjutab teie lapsi söömisel, magamisel ja hommikusel ülestõusmisel, ning arutame, kuidas te saaksite muuta enda käitumist ja luua uusi mudeleid, mis õpetaksid teie lastele häid võtteid perekonnas mõjuva positsiooni saavutamiseks.
Nüüd on siin veel üks lühike harjutus, mida võite kasutada ning mis aitab teil jälgida enda käitumist ja mõista paremini, millal ilmub välja teis peituv „ülemusena“ või „kõikelubava semuna“ käituv lapsevanem. Kirjutage üles vastused järgnevatele küsimustele:
Viimasel korral, kui tegin kodus süüa, ütles(id) mu laps(ed)
____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Kui see juhtus, siis tundsin
____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Reageerisin sel viisil, et
____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Kui see juhtub uuesti, siis võin
____________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________
Valige välja mõned konkreetsed juhused, mil teie lapsed kas söömise, magamise või hommikuse ülestõusmise juures käitusid halvasti. Kirjutage üles, kuidas te reageerisite lapse negatiivsele käitumisele neis kolmes igapäevases asjas.
Kui kirjutate üles oma reageeringud mitmetes olukordades, siis hakkate nägema, kuidas ilmnevad selged käitumismallid, mida nii teie ise kui teie lapsed kordate mitu korda päevas ja mida on võimalik muuta. Samuti hakkate nägema, kuidas teie reageerimine laste käitumisele ja sõnadele aitab suurendada konflikti või aktiveerida halba käitumist.
Kui kirjutate üles, mida järgmisel korral teha teistmoodi, siis teete sellega ettevalmistusi muutuste sisseviimiseks. Pidage meeles, et mõte on esimene aste tegevuse suunas. Te peate mõtteis looma uusi stseene, mida läbi mängida järgmisel korral, kui laps käitub halvasti.
Kui tegemist on positiivsete muutuste elluviimisega, siis on planeerimine kõige kasulikum asi. Improviseerimisest pole kasu, kui kavandate kasulikku ja distsiplineeritud režiimi, millega asendada kaootilisi konfliktimalle.
Kõiki neid võtteid, mis te sellest raamatust ära õpite, et hakkama saada söömisel, magamisel ja hommikusel ülestõusmisel avalduva halva käitumisega, võib kasutada ka kõigi teiste probleemide puhul, mis teil lastega ette tulevad. Selleks et omandada ja kasutada neid teadmisi positiivsete muutuste edendamiseks oma perekonnas, pole mingit võluvalemit. Teil on vaja vaid kaht asja ning need on valmisolek õppida ja muutuda ning säilitada meelekindlus, kui asjad lähevad keeruliseks.
Niisiis astugem avatud meele ja innuka südamega sellele hirmuäratavale lahinguväljale, mida endast kujutavad söömine,
