arstiteadust küllalt hästi. (Kolk oli nimelt invaliidsuspensionil.) Peale selle müütavat üliõpilane hispaania kärbest. (Ma ei suutnud mõista – kas Eestimaal on siis vähe kärbseid? Tädi kihistas naerda ja ütles, et ma olen alles väike.) Tädi kartis Kolki, sest too sorteeris läbi kõik meie toidujäätmed ja süüdistas tädi Mariat raiskamises („Kust teie küll selle raha kokku ajate?”). Pooled prügikasti kandideerinud jäätmetest – kalapead, sibula- ja kartulikoored – elustusid uuesti Kolgi vattpintsaku all. Mitu korda oli tädi Kolgi pärast sõrmi kõrvetanud: nagu üliõpilane juhtus märkama, et tädi süütab pliidigaasi, hüüdis ta: „Oodake, oodake!” ja tõi jooksuga oma toast paberossi, et seda sama tikuga põlema panna. Viimasel ajal tegi Kolk suure „ratsi”: ta hakkas paberosse „igaks petteks” kõrva taga kandma.
Nojah, Stiinale võis see seltskond ju naljakas paista, seda enam, et ta oli ise nad üle vaadanud ja nende poolt ülevaadatud. Aga katsugu, kui hea on seal elada!
„Ah mis, sa mõtle, kuidas sul on tüüpidega vedanud!”
„Eks sa võta nad endale, kui tahad – rubla tükk. Kirjuta üles, ja honorari teeme pooleks. Aga ma tahaksin näha, kes sind usub? Ehk teen edaspidi kord kuus oma kodus lahtiste uste päeva? Teema: „Stiina Talviku õitsvad prototüübid”.”
„Ära lõõbi,” itsitas Stiina ja pakkis ülejäänud kana paberisse tagasi.
Peatasin ta käe, mis tahtis paljaksjäratud konti kongiavast välja visata: „Pidage, preilid! See kõik on toit! Kas teate, missugune jõuallikas siin peitub? Glo-baal-ne!”
„Hull!”
„Ma tahaksin teada, missugused sissetulekud võimaldavad teil nõnda toitu loopida?”
Stiina puhkes naerma ja lennutas kondi kaugele: „Mõtlesin juba, et sa räägid tõsiselt.”
Auto peatus nõksatades. Kakskümmend kilomeetrit Roomani olid läbitud.
Läksin kabiini poole – mu meelest pidi sõidu eest juhile rubla andma, kuid Stiina haaras mul käest ja hüüdis nii valjusti, kui hääl kandis: „Aitäh!”
Auto pööras kohe teelt ära paremale.
„Arvad, et maksma ei pea?” küsisin.
„Ei sobigi. Kas sa pole enne pöidlaküüdiga sõitnud?”
Olin küll, isaga koos sõitsime tihti juhusliku masinaga linna või külanõukogusse … Aga isa ei öelnud „pöidlaküüt”, vaid „juhuslik masin” ja selle kasutamise taks oli isa meelest alati rubla.
Stiina vaatas lagedat ümbrust ja vasakule pööravat roopalist teed, mis lõppes väikese kuusetuka juures.
„Kui läheks mu kodust läbi?” küsis ta vaikselt.
„Sinukodust? Su kodu on ju linnas!”
„Jah, aga isa-ema elavad siin lähedal.”
„Isa-ema!” olin rabatud. „On sul siis isa ja ema?”
Stiina muigas: „Näed, on.”
„No muidugi läheme, kui nad siin lähedal elavad.”
Ei tuleks kõne allagi, et minasõidaksin oma kodust mõne sammu kauguselt mööda. Aga Stiina polnud kunagi oma vanemaid jutu seeski maininud, olin kindel, et ta on orb. Läksin uudishimulikuks.
Ei möödunud poolt tundigi, kui juba seisime Stiina kodumaja väravas. See polnud tavaline värav – oli rohkem nagu sümboolne, koosnes üksnes kahest põiklatist, mis toetusid väravapostidesse taotud raudpoltidele. Stiina ei hakanud latte tõstma, me pugesime nende vahelt aeda. Aed oli põnev – siin oli vanu laiavõralisi sammaldunud tüvega õunapuid ja mitut kasvu kreeke, kreegid kasvasid nagu mujal lepad – võsana. Puid ümbritses kõrge lopsakas rohi, äraõitsenud võilillede hallid villased kerapeadki tundusid erakordselt suurtena.
„Sul siin justkui viljapuudžungel,” ütlesin Stiinale.
„Ainult vilju pole,” ühmas Stiina.
„Noh, vara ju veel!”
Stiina hakkas naerma. Kohe kostis maja poolt hirmuäratavat lõrinat, siis sügavat koerabassi. Hääle põhjal ootasin vähemasti taani dogi või saksa lambakoera meie juurde tormavat ja tõmbusin õunapuu varju. Koeri ma ei karda, tunnen neid imikust peale, tean, et koerale tähendab tema territooriumile sissetung sama, mida inimesele duellikutse, ja pole mingit mõtet seda väljakutsuvalt esitada.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
