Teised ei näinud selles solvangut – inimesi, kes baaris käivad, huvitab rohkem drink kui ukse sulgemine.
• Miks vihastab üks naine oma mehe matsutamise peale, tuhandeid teisi ei häiri see karvavõrdki? Vastus: naise jaoks sümboliseerib see nende erinevat tausta ja nendevahelist erinevust, see on pidev vihje, et nad poleks pidanud üldse abielluma. Teiste jaoks pole sellel tähtsust, kui kõvasti keegi süües matsutab.
• Miks ma mingil ajal sain oma loengu ajal köhivate inimeste peale tigedaks, samal ajal kui hiljem ei läinud see mulle enam korda? Vastus: alguses arvasin, et nad ei osuta mulle piisavalt tähelepanu või koguni provotseerivad mind meelega, aga hiljem tundus mulle, et nad olid väga tublid, et kursusele tulid, kui võinuks haiguse pärast puududa.
• Miks üks lapsevanem vihastab, kui poeg kruusi põrandale puruks pillab, samal ajal ütleb teine ainult: „Pole midagi” ja laseb pojal killud ära koristada? Vastus: esimene näeb selles tahtlikku lohakust ja hoolimatut suhtumist sellesse, kui palju läheb uue kruusi hankimine maksma, samal ajal teine mõistab, et võib vabalt uue kruusi osta kulutust märkamata.
• Miks üks mees vihastab, kui partner talle teiste ees vastu vaidleb, teine aga mitte? Vastus: esimesele tundub, et vastuvaidlemisega demonstreerib naine kõigile kohaolijatele oma lugupidamatust, teine aga vaatab asjale nii, et „selline mu naine kord juba on”.
• Miks saab üks ema vihaseks, kui tema tütar vannis mõnuleb, aga teine mitte? Vastus: ühe ema arvates läks tütar vanni, et oma toa koristamisest kõrvale viilida, teine rõõmustas, et tütar enda eest hoolitseb.
• Miks saab üks isa vihaseks, kui näeb, et poeg pole koduseid ülesandeid ära teinud, teine aga ei saa? Vastus: üks isa ütleb, et tema poeg on igavene laiskvorst ja logard, kes püüab talle muudkui puru silma ajada, samal ajal kui teine isa ütleb, et iga normaalne 12aastane tahab rohkem telekat vahtida kui koduseid töid teha.
Ja nii edasi. Teiste sõnadega, asi polegi niivõrd viha vallandavas ärritajas, kuivõrd selles, mis inimesel peast läbi käib, kui ta ärritajaga kokku puutub.
Võime nüüd laiendada neljandas peatükis esitatud mudelit ja rakendada seda kolmele vaadeldud juhtumile, nagu näidatud joonistel 5.1–5.3.
Joonis 5.1 Arsti ukse taga ootamine
Mudelisse lisatud väga oluline kast, pealkirjaks Hinnang/ Järeldus. See osutab, et me pole enam sündmuste või „ärritajate” meelevallas. Nüüd näeme, et me ise saame iga sündmuse puhul otsustada, kuidas toimida, kuidas sündmust hinnata või mida sellest järeldada. Meie hinnangud või järeldused määravad, kas ja mil määral me vihastame. Enamgi veel, me saame oma hinnanguid võrrelda teiste omadega. Näiteks, mees oleks võinud pubis oma kahele sõbrale öelda: „Mis te arvate, kas need inimesed jätavad meelega ukse lahti, et meid ärritada… mis te arvate, kas teised naeravad selja taga meie üle?” Selle peale teised oleks ta maha rahustanud, kinnitades, et see pole nii, uks on lihtsalt katki. See oleks võinud tema vihapurske ära hoida. Siin on üks oluline asjaolu. Paljud inimesed mõtlevad, et kui nende arvates on mingi asi õige, siis see ongi õige. Näiteks: „Kuna mina usun, et ta jättis ukse lahti selleks, et mind närvi ajada, siis ongi nii, et ta jättis tõesti ukse lahti, et mind kiusata.” See ei ole kaugeltki nii, aga sellesse lõksu on kerge langeda, kui me ei õpi oma hinnanguid kahtluse alla seadma ja neid teiste inimeste peal kontrollima.
Joonis 5.2 Kruus kukub katki
Joonis 5.3 Lahtijäetud baariuks
• Käesoleva peatükiga lisasime oma mudelile veel ühe väga olulise kasti.
• See kast „hinnang/järeldus” käib „ärritaja” ja „viha” vahele ja ta võib takistada ärritajal viha tekitamast.
• Edaspidi vaatame, kuidas oma hinnanguid/järeldusi uurida ja muuta. Praeguseks piisab teadmisest, et ainuüksi meie arvamus mõne asja tõelevastavusest ei muuda seda veel tõeseks.
• Püüame nüüd välja töötada tervikliku mudeli, mille abil analüüsida sündmusi, mis ajavad meid vihale rohkem, kui antud olukorras mõistlik oleks.
6.
Miks kõiki inimesi ei ärrita ühedja samad asjad?
See küsimus kõlab üsna sarnaselt viiendas peatükis esitatud küsimusega ja teatud mõttes ta seda ka on. Aga, pisut kannatust, neil on selge vahe. Mäletate, et viiendas peatükis küsisime: „Miks mõned ärritajad ajavad mind vihale, aga teisi inimesi mitte ja vastupidi?” Vastus oli: teie võite hinnata olukorda ühtmoodi, teised teistmoodi ning seetõttu teete sellest ka erinevaid järeldusi. Selles peatükis käsitleme küsimust, mis kõlab täpsemalt sõnastades nii: „Miks mina hindan olukorda ühtmoodi, samal ajal kui mõni teine võib seda täiesti teistmoodi hinnata?”
Kuidas siis juhtub, et teie hindate olukorda ühtviisi, samal ajal teised inimesed hindavad teistviisi? Vastus: „Aastate jooksul meisse juurdunud veendumuste tõttu.” Inimestel võib olla väga erinevaid veendumusi, näiteks:
• veendumused teiste inimeste kohta, maailma kohta, koguni selle kohta, millised me oleme teistega võrreldes;
• veendumused selle kohta, kuidas inimesed peaksid käituma, kuidas ja millest inimesed õppust võtavad, mis on elus oluline jne;
• veendumused selle kohta, kuidas üht või teist olukorda näevad teised inimesed ja, kuidas seda hindaks kohtunikekogu.
Kuidas need veendumused sobivad eelmise peatüki mudelisse?
Kahtlemata mõjutavad meie veendumused:
• ärritaja hindamist ja selle üle otsustamist;
• meie viha;
• meie pidureid;
• meie tundeid oma viha kohta;
• meie reaktsioone.
Seega, nagu näha joonisel 6.1, on meie mudelis nüüd veel üks koostisosa.
Joonis 6.1 Ärrituvuse ja viha analüüsi mudel.
Kõige paremini aitab selle mudeli tööd selgitada mõne näite analüüs. Kuidas on lugu mehega, kes istub oma sõpradega baaris ja hüppab püsti, et karata ninna viiendale sisenejale, kes ukse lahti jätab? Miks just tema püsti kargab, aga mitte kumbki tema kahest sõbrast?
Näeme mudelit uurides, et ärritaja oli kõigi kolme puhul üks ja seesama, nii et siin ei ole vahet.
Millised on nende hinnangud ja järeldused? Mehi mõjutavad nende veendumused inimeste kohta. Kui üks neist usub, et kõik inimesed on üldiselt „isekad tõprad, kes ei hooli kellestki peale iseenda”, tõlgendab ta olukorda teisiti kui tema sõber, kes usub, et kõik inimesed on „loomu poolest head,
