sündi tervet maitsete pillerkaart nautida, vaid tundub, et mälestus neist maitsetest mõjutab ka seda, millised toidud neile hilisemas elus meeldima hakkavad.
Uurimused on näidanud, et kui tulevane ema joob raseduse viimase kolmandiku või kahe esimese imetamiskuu ajal neli korda nädalas klaasi porgandimahla, eelistab tema laps pärast rinnast võõrutamist süüa hommikuhelbeid mitte piima, vaid porgandimahlaga. Neile imikutele, kelle ema sööb raseduse ajal ohtralt puuvilja, maitseb see hästi ka pärast võõrutamist. „Tita uurib, millised toidud emmele meeldivad,” räägib Mennella. „Minu arvates on see esmane viis, mille kaudu imik õpib tundma toiduained ja nende omadusi.” seetõttu peaks võimalikult paljude erimaitseliste toitude söömine raseduse ja rinnaga toitmise ajal tutvustama lapsele kõikvõimalikke maitsenüansse ning teoreetiliselt vähendab see edaspidi toiduga pirtsutamist. Kuid kui süüa liiga palju ebatervislikku toitu, võib see luua ka halva toitumismudeli. Need imikud, kelle ema jõi raseduse ajal nädalas kaks väikest pokaali veini, hakkasid alkoholilõhna tundes rohkem naeratama ning imemis- ja lakkumisliigutusi tegema kui need, kelle ema võttis vaid harva lonksu veini või hoidus alkoholist täielikult – kuigi ei ole selge, kas niisugune sümpaatia alkoholi suhtes kestab edasi kuni täiseani või mitte.
Üks kummaline rottide peal tehtud uurimus näitab, et see võib vabalt nii olla. Noored rotid, kelle emad olid tiinuse ajal alkoholi tarvitanud, ilmutasid jommis partnerite vastu suuremat huvi kui need, kelle emadele alkoholi ei antud – oletatavasti sellepärast, et nad võisid partneri hingeõhus alkoholi tunda.
Asi läheb veelgi veidramaks. Mitu uurimust on tõendanud, et laste kalduvust soola tarbida võib ennustada see, kui ränka hommikust iiveldust nende ema raseduse ajal tundis. 16nädalased imikud, kelle emal oli raseduse esimese 14 nädala jooksul esinenud mõõdukat kuni ägedat oksendamist, talusid soolaseid jooke paremini kui need, kelle emal hommikust iiveldust ei olnud. Üks võimalik selgitus on, et oksendamine viib naise organismist vett välja, muutes selle lootevedeliku kontsentratsiooni tõstmisega soolasemaks.
8
Kas kohv teeb mu titale halba?
KUI sa kuulud nende hulka, kes ei suuda ilma hommikuse latte või espressota üleski ärgata, siis on mul sulle hea uudis: sa ei peagi. On küll käputäis uurimusi, milles kofeiini tarbimist seostatakse vastsündinu väiksema sünnikaalu ja suurema enneaegse sündimise või surnult sündimise riskiga, kuid teised uurimused ei ole seda kinnitanud.
Cochrane Koostöövõrgustik püüab seesuguste vastuoluliste uurimuste tulemustes selgust saada, koondades need kokku ning uurides ja kaaludes sihipäraselt kõiki tõendeid, et aidata inimestel oma tervise kohta informeeritud otsuseid langetada. Hiljuti kaalus komitee kofeiinitarbimist raseduse ajal ja jõudis järeldusele, et kolme tassi lahustuva kohvi joomine päeva jooksul ei avalda raseduse varases staadiumis tõenäoliselt mingit mõju, seega ei ole põhjust mõõdukat kohvijoomist vältida.
Kui kohvi juuakse päevas märksa rohkem kui kolm tassi, võib see ka rohkem probleeme tekitada. Üks ulatuslik uurimus näitas, et naistel, kes tarbisid päevas üle 550 mg kofeiini (umbes kuus tavalist tassitäit kohvi või kaksteist tassitäit musta või rohelist teed), jäi nende laste sünnipikkus veidi alla keskmise.
Kui otsustad raseduse ajal kohvijoomist jätkata, tuleks kindlasti silmas pidada, et eri kohvimargid sisaldavad erineval määral kofeiini. Ühendkuningriigis soovitatakse rasedal piirata päevast kofeiinitarbimist 200 milligrammiga – see tähendab kaks kuni neli tassitäit, olenevalt sellest, milliseid andmeid aluseks võtta. Kuid hiljutine Šotimaal ostetud espressode uurimus tuvastas nende kofeiinisisalduses kuuekordse erinevuse, kusjuures üks Glasgow West endis ostetud espresso sisaldas seda koguni 322 mg. Seevastu starbucksi kohvikuketi espressos oli kofeiini vaid 51 mg. Kuna lattet ja cappuccinot valmistatakse sageli topeltespresso lahjendamise teel, võiks paluda kohvimeistrit jätta teine espressoportsjon lisamata.
Ühendkuningriigi Toidustandardite Agentuuri andmetel sisaldavad üldlevinud toidud ja joogid kofeiini järgmistes kogustes:
• üks kruusitäis lahustuvat kohvi: 100 mg kofeiini (kuigi teised uurimused väidavad, et see kogus võib olla ka kõigest 50 mg – ma arvan, et see sõltub ikkagi sellest, kui kanget kohvi sa jood);
• üks kruusitäis filtrikohvi: 140 mg kofeiini;
• üks kruusitäis teed: 75 mg kofeiini;
• üks purk kokakoolat: 40 mg kofeiini;
• üks purk energiajooki: 80 mg kofeiini;
• üks 50 g tahvel tumedat šokolaadi: 50 mg kofeiini;
• üks 50 g tahvel piimašokolaadi: 25 mg kofeiini.
9
Kas ma võin raseduse ajal maapähkleid süüa?
AMETLIKUD soovitused on aja jooksul muutunud, kuid praegu ütleb nii Ühendkuningriigi toidustandardite agentuur kui ka Ameerika Lastearstide Akadeemia (AAP), et raseduse ajal võib maapähkleid süüa (ehkki varem ei soovitanud nad seda juhul, kui lapse lähisugulaste seas on astmaatikuid või allergikuid).
Muidugi on mitmed uurimused viidanud kaudsele seosele rasedusaegse maapähklite söömise ja lapseea allergiate vahel. Näiteks 2010. aastal viitasid paljud ajalehed ameeriklaste uurimusele, milles leiti, et lastel on maapähklite vastaste kaitsekehade test sageli positiivne (võimaliku maapähkliallergia kaudne marker), kui nende ema on raseduse ajal maapähklitooteid söönud. Kuid ka selle uurimuse autorid ise manitsesid tõlgendama tulemusi ettevaatlikult. Esiteks toetusid nad maapähklite koguste määramisel vaid emade mälule, ise neid tegelikult mõõtmata. Teiseks uuriti ainult neid lapsi, kellel oli juba kahtlustatud piimavõi munaallergiat, mitte aga kogu elanikkonda, ning uuring ei olnud suunatud otseselt maapähkliallergia tuvastamisele.
Enamgi veel, mitu uurimust on tõendanud suisa vastupidist – rasedusaegne maapähklite söömine võib imikut allergiate eest kaitsta. Niisugustes olukordades on kõige mõistlikum vaadata läbi võimalikult paljude uurimuste tulemused ning otsustada ise, milliseid tõendeid usaldada. Õnneks on keegi selle töö meie eest juba ära teinud: 2008. aastal vaatas Ühendkuningriigi Toksikoloogiakomitee läbi suure hulga inimeste ja loomade peal tehtud uuringuid ning jõudis otsusele, et praegu ei ole piisavalt kvaliteetseid uuringuid, mis toetaks teooriat, et rasedusaegne maapähklite söömine võiks lapse allergiaohtu seada. Hiljutine Ameerika Lastearstide Akadeemia ülevaade jõudis samale järeldusele. See ei pruugi tingimata tähendada, et maapähklitel on lõplikult roheline tuli: ühes või teises suunas otsustamiseks on lihtsalt vaja rohkem kvaliteetseid uurimusi. Kuni need valmis saavad, võid maapähklivõid rahumeeli edasi süüa – kui tahad, määri seda kas või hapukurkidele.
10
Kas rase peaks tõesti kahe eest sööma?
EI ole kahtlust, et rasedus on raske töö, mis tekitab nälga, ja kindlasti mitte sellepärast, nagu oleksid sa ahne: hormoon progesteroon, mille tase raseduse ajal kõrgustesse kerkib, on tuntud söögiisu turgutaja. Kuid ehkki teise koogitüki võtmine võib tunduda põhjendatud, kuna sul tuleb kahe eest süüa, ei ole toiduga liialdamine kuigi mõistlik – vähemalt mitte iga päev. Hea uudis on aga see, et kui ikka väga tahad, on raseduse ajal üldiselt ohutu ka trenni teha (vt 22. osa „Kas raseduse ajal trenni tegemine on ohutu?”).
USA Meditsiiniinstituut avaldas 2009. aastal juhtnöörid, mille kohaselt normaalkaalus naised ei tohiks raseduse ajal juurde võtta rohkem kui 11,5–16 kg, need aga, kes on juba rasestumise ajal ülekaalulised, ei tohiks rohkem kui 7–11 lisakilo koguda, päris tüsedad vaid 5–9 kg.
See on kõik väga kena,
