samuti kõhu eendumise kiirust kahandama ja seega naha venimist aeglustama, lisab dermatoloog Jenny Murase California ülikoolist San Franciscos.
Paljud naised määrivad punule õli või kakaovõid, lootes nii venitusarme eemale peletada, ja mitu hiljuti korraldatud uurimust on püüdnud selgust saada, kas sellest tõepoolest abi on. Ühes uurimuses analüüsiti rasedusarmide teket naistel, kes hõõrusid raseduse teise ja kolmanda kolmandiku ajal kaheksa nädala jooksul kaks korda päevas kõhule oliiviõli, kuid ei leitud kuigi suuri erinevusi võrreldes nende naiste armidega, kes õli ei kasutanud. Kaks teist uurimust, kus võrreldi kõhule kakaovõid määrivate naiste arme nende naiste armidega, kes kasutasid harilikku niisutavat kehakreemi, ei näidanud üldse mingit vahet. Kuid isegi kui naha niisutamine rasedusarmide teket ära ei hoia, võib see kiirendada nende kadumist, nendib Murase. „Ma ise kasutasin raseduse ajal kakaovõid, olgugi et selle kasulikkuse kohta ei ole minu teada avaldatud ühtki kaalukat tõendit,” ütles ta. „Venitusarmid muutuvad algul sageli punakaks ja kui nahk on liiga kuiv, võib see olla rohkem ärritunud ja punetuse kadumiseks kulub kauem aega, seepärast arvan ma, et niisutava kreemi kasutamine teeb ainult head.”
Pigem tasub loota kreemile nimega trofolastin, mis vähendas rasedusarmide esinemist naistel, kes alates 12. rasedusnädalast kord päevas seda kasutasid, võrreldes naistega, kes kasutasid platseebokreemi. Uurimuse andmetel tekkisid rasedusarmid 56 %-l naistel, kes kasutasid platseebokreemi, ning 34 %-l naistel, kes kasutasid trofolastini (turustajaks novartis, saadaval veebipoodides). Kreem sisaldab E-vitamiini, kollageeni, elastiini ja traditsioonilises aasia meditsiinis kasutatava taime gotu kola ehk aasia vesinaba (Centella asiatica) ekstrakti.
Veel üks esialgne uurimus näitab, et naised, kelle organismi C-vitamiini tase on raseduse viimastel kuudel kõrge, on venitusarmidele vähem vastuvõtlikud. Kuid kuna mitu uurimust on viidanud C-vitamiini preparaatide seost enneaegse sünnitusega, oleks mõistlikum vitamiinitablettide neelamise asemel süüa tervislikku ja tasakaalustatud toitu, mis sisaldab rohkesti puu- ja köögivilju.
16
Kas suurt kasvu vanematel on suuremad titad?
MILLINE võiks olla turske shire’i täku pisukest kasvu Šetlandi poni järeltulija? Kui sellele mõtleminegi sind judisema ajab, siis vastus on: Šetlandi poni mõõtu varss, kelle ema suudab välja pressida ilma end pooleks rebestamata. Suurt kasvu partneriga naistel ei ole vaja muretseda, kuidas vägilase mõõtu tita läbi nende kitsa vaagna mahub, sest naise kehal on sündiva lapse mõõtmete küsimuses suurem sõnaõigus – vähemalt kuni tema ilmaletulekuni.
Esmakordselt ristasid tõuaretajad Shire’i täku Šetlandi poniga 1938. aastal, et näha, mis saab. Tuli välja, et kui shire’i mära paaritati Šetlandi ponitäkuga, oli sündiv varss suurem kui puhtatõuline Šetlandi ponivarss, kuid puhtatõulisest shire’i varsast väiksem. Kuid Šetlandi mära paaritamisel shire’i täkuga kaalus varss sama palju kui puhtatõuline Šetlandi varss. Teisisõnu, mära emakas toimus midagi, mis sündiva varsa mõõtmeid kontrollis, mistõttu saabuja oli emale sobivas mõõdus. Muidugi on see evolutsioonilises kontekstis igati loogiline, vastasel juhul oleksid paljud väikest kasvu naised, kellel on suurt kasvu partner, sünnitusel koos lapsega hukka saanud.
Uuematel aegadel on doonormunaraku ja surrogaatema kasutamine viljatute paaride aitamiseks näidanud, et vastsündinu suurus on seotud pigem bioloogilise ema, mitte isa või surrogaatema mõõtmetega. Praeguseks on selle nähtuse kõige kaalukam järeldus selline, et isegi kui loode pärib geenikomplekti nii emalt kui ka isalt, ei ole tegelikud geeniväljendused sugugi juhuslikud, ja mõnel juhul võtavad ema geenid juhtimise üle ning panevad isa teatud geenidele veto. Üldiselt arvatakse, et ema geenid mõjutavad loote suurust, isa omad aga kontrollivad platsenta arengut.
Kuid ema toitumine võib tulevase lapse suurust samuti mõjutada. Keskmiselt kaalub vastsündinu iga kilo kohta, mille ema raseduse ajal lisaks soovituslikule 11–16 kilole juurde võtab, 26 grammi rohkem. Rasedusdiabeedi korral tekkiv kõrge veresuhkru tase võib samuti soodustada loote ülemäärast kasvamist.
Kui aga sinu esimene laps oli sündides suur, vaata ette, sest järgmised kalduvad olema keskmiselt 200 grammi võrra raskemad. Põhjuseks võib olla see, et emakas on uute veresoonte kasvatamiseks juba ette valmistatud, mis tähendab, et järgmiste raseduste ajal jõuab looteni rohkem toitaineid, mis aitavad tal suuremaks ja tugevamaks kasvada.
17
Miks on mõnel rasedal suurem kõht kui teistel? Ja miks hakkab kõht teise raseduse ajal varem välja paistma?
KUIGI tundub, et seda nähtust ei ole keegi uurinud, on üldlevinud arusaam, et teise või kolmanda raseduse ajal kalduvad naised välja nägema umbes ühe kuu võrra suuremad kui samas rasedusjärgus esmasünnitajad, ning harilikult tuleb neil kõhupüksid märksa varem välja otsida.
Normaalselt hoiab keha mõlemal küljel asuvaid kõhulihaseid koos sidekoeriba, kuid raseduse ajal muutub see relaksiini nimelise hormooni toimel nõrgemaks, ja kui kasvav tita kõhulihastele seestpoolt survet avaldab, hakkavad need lahku tõmbuma.
Baltimore’i Johns Hopkinsi ülikooli sünnitusabi professor andrew satin ütleb, et tema üldise kogemuse kohaselt kaldub tugevate kõhulihastega naiste kõht vähem välja paistma ja nende lihased venivad raseduse ajal vähem välja. Samuti näevad väiksema kondiga naised pikkade ja jõuliste naistega võrreldes raseduse ajal suuremad välja.
Kõige usutavam selgitus, miks teist last kandvate emade kõht varem paisuma hakkab, on see, et nende kõhulihased on esimesest rasedusest juba nõrgenenud ja välja veninud, osutades seega nende sees kasvavale innukale uustulnukale vähem vastupanu – nii väidab San Franciscos asuva vaagnavöötme tervise ja rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut Stephanie Prendergast, kes on spetsialiseerunud sünnijärgsele hooldusele. „Üldiselt kalduvad teise või kolmanda lapse emad võrreldes esimese lapse emadega pärast sünnitust ka veidi kehvemas vormis olema, sest neil tuleb juba ühe lapse eest hoolitseda ja trenni tegemiseks ei pruugi kuigi palju aega jääda,” ütleb ta.
18
Kas naise figuur muutub pärast rasedust jäädavalt?
PUNU suuremaks kasvades võid sa märgata, et riided hakkavad pigistama mujaltki kui vöökohalt. Kuue esimese raseduskuu ajal koguneb enamiku terve naise kehale 3,5 kg lisarasva, mis ladestub eelkõige puusadele ja reitele, moodustades energiavaru rinnaga toitmise ajaks.
Hea uudis on aga see, et lõppkokkuvõttes võivad su jalad ja pepu muutuda isegi saledamaks kui enne rasedust – kuigi paljudel naistel jääb paar lisakilo siiski püsima. Erinevalt meestest kipub noorte naiste puusadele ja reitele teismeeas kogunema 15–20 kg rasva, millest on sageli lausa võimatu lahti saada, ükskõik kui palju trenni nad ka ei teeks. Kuid kaheteistkümne viimase rasedusnädala ajal (ja kahtlemata siis, kui laps juba sündinud on) võetakse need rasvavarud mõningal määral kasutusse. Heas toitumuses rinnaga toitvad naised kaotavad kuus umbes 0,8 kg rasva, suur osa sellest just reitel ja puusadel olevate varude arvelt.
William Lassek ja Steve Gaulin California ülikoolist santa Barbaras analüüsisid 16 635 ameeriklanna andmeid ja leidsid, et kuigi nad kaldusid iga rasedusega järjest rohkem kaalus juurde võtma, vähenes naiste puusa- ja reieümbermõõt iga lapsega järjest enam. Kui kehakaal pärast rasedust tõusiski, ladestus rasv pigem taljele ja ülakehale.
Lassek osutab, et puusade ja reite rasv on hea omega-3 rasvhappe DHA allikas, mis on aju kasvamiseks otsustava tähtsusega aine. „Esimese eluaasta jooksul kasvab lapse aju peaaegu ühe kilo võrra suuremaks,” ütleb ta. „Ema keharasv annab imikule aju kasvamiseks olulisi rasvhappeid ja energiat.”
Kuigi paljud naised on ülekaalulised, jääb lääneriikide
