liialdamisest hoiduda on see, et raseduse ajal palju juurde võtnud naised peavad normaalkaalu tagasi jõudmiseks hiljem rohkem vaeva nägema – seda tean ma iseenda kibedast kogemusest. Hiljutine üheksa uurimuse ülevaade näitas, et soovituslikust rohkem kaalus juurde võtnud naised kandsid keskmiselt 3,06 lisakilo kaasas veel kolm aastat pärast sünnitust, ning viieteistkümne aasta pärast oli sellest saanud 4,72 lisakilo. Liiga suur ja järsk kaalutõus võib suurendada ka hemorroidide, veenilaiendite ja venitusarmide tekke riski.
Kui palju kaloreid keha siis kõhutita kasvamiseks juurde vajab? Enamik arste soovitab raseduse ajal tarbida päevas vaid 100–300 lisakilokalorit, mis ei küüni isegi ühe koogilõiguni.
Rusikareegel ütleb, et esimese 12 nädala jooksul võiks juurde võtta 1–2 kg, seejärel umbes 0,5–1 kg nädalas
11
Kui ohtlik on Camemberti ja sinihallitusjuustu söömine?
MIKS on nii, et kui sa rasedaks jääd, pakutakse neid imelisi, kreemjaid ja hõrke juuste igal nurgal? Ja ometi ei saa sa seda süüa – nii sulle vähemalt öeldakse –, sest pehmed ja marmormustrilised juustud võivad suurema tõenäosusega tekitada listerioosi, teatud toidumürgistust, mis võib põhjustada sünnikahjustusi või nurisünnitust. Listerioosi tekitab bakter nimega Listeria monocytogenes, mis pesitseb mullas ning satub koos rohulibledega lehmade, lammaste ja kitsede kõhtu, kelle piimast juustu valmistatakse. Kuumutamine või pastöriseerimine harilikult hävitab bakterid, kuid kui mõni siiski ellu jääb, siis on neil lihtsam paljuneda pehmes või hallitusjuustus, sest need on tavaliselt vähem happelised ning sisaldavad rohkem niiskust kui kõvad juustud.
Kuigi inimesed puutuvad listeeriabakteriga sageli kokku ilma listerioosi saamata, võib see rasedatel tekkida kakskümmend korda suurema tõenäosusega kui samaealistel mitterasedatel, sest raseduse ajal on immuunsüsteem nõrgenenud. Ühendkuningriigi toidustandardite agentuuri sõnul registreeritakse riigis igal aastal 230 listerioosijuhtumit, USA Haiguste Kontrolli- ja ennetuskeskus (CDC) aga teatab 1600 juhtumist aastas (millest ligikaudu 500 lõpeb surmaga), ning ainult 17 % neist tekib rasedatel. Riskirühma kuuluvad veel üle 60aastased ning vähktõbe või muud immuunsüsteemi tegevust pärssivat haigust põdevad inimesed.
Siiski tuleb nentida, et rasedusaegse listerioosi tagajärjed on üpris hirmuäratavad. Listerioosi nakatub umbes üks igast 25 000 rasedast, ning lisaks kohutavale enesetundele ja mitmesugustele tervisehädadele võib nakkus 20 %-l juhtudest kaasa tuua tüsistusi või põhjustada nurisünnitust.
Paraku ei ole meil võimalik öelda, kui palju listerioosijuhtumeid siis registreeritaks, kui rasedad otsustaksid tavapärast nõuannet eirata ja hakkaksid peeneid juuste kugistama, nagu süda lustib. Kuid juust ei ole ainus nakkuse allikas – seda bakterit võib leiduda ka pakendatud võileibades, liha sisaldavas kiirtoidus (hot dog ja hamburger), kulinaariapoest ostetud külmades lihalõikudes ning pasteedis, võis ja suitsulõhes. Seega, kui muretsed listerioosi pärast, oleks ilmselt parem ka neist toiduainetest hoiduda. Hiljuti Ameerikas korraldatud nakkuse tõenäoliste allikate analüüsis leiti, et peamised kahtlusalused on melonid ja hummus, samuti elamine piimafarmis. Ühendkuningriigis näitas hiljutiste listerioosijuhtumite ülevaade, et tõenäoliste nakkusallikate tipus on pakendatud võileivad ja salatid.
Hea uudis on aga see, et kahtlaste toiduainete korralik läbikuumutamine peaks listeeriabakteri hävitama – tuleb vaid jälgida, et toit enne serveerimist keemistemperatuuri saavutaks. Kas pastöriseeritud piimast pehmed juustud on ohutud või mitte, selle kohta on teated vastukäivad. CDC ütleb, et on, nHs aga manitseb rasedaid mitte sööma pehmeid juuste, ükskõik, kas piim on pastöriseeritud või mitte. Pastöriseerimine hävitab bakterid, kes elutsesid piimas enne selle töötlemist, vähendades kahtlemata nakatumise riski, kuid sellegipoolest on võimalus, et juust nakatub bakteritega pakendamise ajal.
LAPSEOOTEL KEHA
12
Kas mu kõhu kuju või miski muu võib ennustada sündiva lapse sugu?
KÕHT nagu korvpall, ränk hommikune iiveldus, veidrad toiduhimud… kui vananaiste jutte uskuda, peaksid need sümptomid kindla peale poissi ennustama. Aga kas ükski neist äraarvamismängudest ka teaduslikku kinnitust leiab?
Uurime järele.
Naised, kelle kõhu kuju on korvpallikujuline, ootavad poissi
Naised, kelle punu on kõrgel ja hästi eenduv, ootavad poissi, seevastu lai ja madalal asuv punu ennustab tüdrukut – vähemalt nii rahvasuu räägib. Kuid Johns Hopkinsi ülikooli teadlane Janet diPietro uuris asja ega leidnud naise kõhu kuju ja selles areneva lapse soo vahel mingit seost.
DiPietro küsis 104 rasedalt, kummast soost last nad enda arvates kannavad, ja kas nende kõht oli nende arvates torpeedona ees või pigem puusade ümber laiaks valgunud. Intervjueerija analüüsis naiste vastuseid ja selgus, et nende kahe asja vahel oli vaid mõõdukas seos, viidates sellele, et kõhu kuju hindamine on üpris subjektiivne, ja lapse tegelikku sugu ei ennustanud õigesti kumbki hinnang.
Ränk hommikune iiveldus tähendab, et sa ootad poissi
Tegelikult on tõde hoopis vastupidine: kohutavate iiveldushoogudega tulevased emmed saavad tõenäoliselt tütre. 1999. aastal analüüsisid teadlased 8186 Rootsi naise andmeid, kelle hommikune iiveldus oli nii ränk, et nad tuli haiglasse panna, ning leidsid, et vaid 44,3 % neist naistest sünnitas poisi (võrreldes kogu elanikkonna 51,4%ga).
Arvatakse, et talumatus iivelduses on süüdi rasedushormoon HCG kõrgem tase tüdruklast kandva naise organismis. See on hormoon, mille tuvastavad rasedustestid, ja embrüo toodab seda raseduse algusjärgus, et hoida alal kollakeha. Kollakeha toodab omakorda teisi rasedushormoone, kuni platsenta on kasvanud piisavalt suureks, et juhtimine üle võtta. Keegi ei saa päriselt aru, miks naissoost loode seostub kõrgema HCG tasemega, kuid erinevusi on tuvastatud juba kuueteistkümnendal päeval pärast viljastumist ning need jätkuvad kogu raseduse jooksul. HCG võib küll hoolt kanda raseduse alalhoidmise ja edasiarendamise eest, kuid sellel on ka mõned ebameeldivad kõrvalmõjud – see võib muuta põie ülitundlikuks ning tekitada südamepööritust. Peagi pärast selle uurimuse ilmumist teadusajakirjas Lancet kirjutas Henrik Toft Sørensen Taani Aarhusi ja Aalborgi ülikooli haiglast ajakirjale ning väitis, et tema töörühma andmete kohaselt mõjutab sündiva lapse sugu ka naise perekonnaseis, sest üksikemadel sünnib vähem poisse. Nagu rootslased, leidsid ka Taani teadlased, et ränga hommikuse iiveldusega naistel sünnib suurema tõenäosusega tütar, kuid üksikemade puhul oli korrelatsioon veelgi tugevam. Raskekujulise hommikuse iiveldusega naistest sündis poiss 40 %-l üksikemadel, võrreldes 45%ga koos partneriga elavatel emadel ja 51%ga neist naistest, kes hommikuse iivelduse all ei kannatanud.
Loote südamelöökide sagedus ennustab lapse sugu
Üks raseduse põnevamaid hetki saabub siis, kui arst hoiab Doppleri ultraheliuuringu sondi su kõhu peal ja sa kuuled esimest korda oma lapse südamelööke. Kuna loote süda tuksub täiskasvanu omast palju kiiremini, võib see meenutada pigem hobuse kappamist. Vananaistejutt räägib, et kui loote pulss on kiirem kui 140 lööki minutis, on see tüdruk, kui aga aeglasem, siis poiss. Ent häda on selles, et loote pulss kipub raseduse jooksul langema, olles 8.–10.nädalal 170–220 lööki minutis ja raseduse keskel 120–160 lööki minutis, ning poiste ja tüdrukute pulsisagedusel ei tundu vähemalt raseduse algusjärgus erilist vahet olevat.
Ühes uurimuses mõõtsid teadlased ultrahelisondi abil 477 loote pulsisagedust enne 14. rasedusnädalat. Tüdrukute keskmine pulss oli 151,7 lööki minutis ja poistel 154,9, kuid see erinevus ei olnud statistiliselt oluline ning selle põhjal loote soo ennustamine ei oleks kuigi usaldusväärne.
