Hakkab kooselu nüansse silme eest läbi laskma. Ja muidugi leiab. Leiab kinnitust oma kahtlustele ja teeb järelduse, et naisel on kindlasti keegi teine. Süüdistused, etteheited, ja enesehinnang langeb veelgi.
Mees kaevub üha sügavamale. Leiab aina uusi märke, mis kinnitavad kahtlusi (impulsi korduv tagurpidi ehk retrograadne sisenemine kanalist A kanalisse B). Pole enam muid variante, naine on kindlasti leidnud uue mehe. Nii põhjustab see kombinatsioon – impulsi edasisuunaline blokaad pluss aeglustunud juhtivus alternatiivsuunal – südamelihase kahjustatud piirkonnas suurenenud erutuse, lausa erutuskolde. Selle asemel, et normaalselt edasi liikuda ja impulss südamelihasrakule üle anda, hakkab ta hoopis ringikujuliselt tiirutama, sisenedes üha uuesti ja uuesti kanalisse B, ja nii sadu (tuhandeid) kordi.
Kakssada südamelööki minutis pole re-entry tüüpi tahhükardia korral mingi probleem. Süda täristab nagu automaat. Kuidas sellist tormamist pidurdada? Otse loomulikult tuleb likvideerida takistus kanalis B. Mees, tõsta oma enesehinnangut, tee oma edasiviiv tee lahti! Mine otse, astu julgelt, väldi pealesunnitud, kõrvalisi (aeglasi) teelõike, ja sa ei satu iial elu keerisvoolu. Usu endasse, ole enesekindel! Su naine on sulle endiselt truu.
On olemas veel micro-re-entry variant: hulganisti kaootiliselt paiknevaid keerisekoldeid ulgumerel ehk David Beckham Tallinnas.
Koos Inglismaa vutikoondisega tulid Tallinna ka vutifännidele spetsialiseerunud inglise politseinikud (vutipolitseinikud). Nad tulid Eesti kolleegidele appi Eesti-Inglismaa jalgpallimatši turvama. Neile on see töö igapäevane asi, nüüd aitavad ka meil seda üles ehitada. Lilleküla staadion saab täna täislaksu. Beckham ja kompanii on kohal, täna oleme raudselt maailmakaardil. Pealtvaatajaid saab olema rohkem kui kunagi varem. Kuidas kõik välja kukub, kas saame hakkama? Inglise fännid istuvad omaette sektoris, teisiti pole võimalik. Aga küsimus on nendes eksemplarides, kel pole piletit ja kes hangivad selle kuskil pubis, tänaval või kus iganes hangeldajate käest. Nemad istuvad ju siis meie omade keskel. Segamini meie fännidega – üksikult, paarikaupa, võib-olla isegi suurema pundiga, oleneb, kuidas neil õnnestus pileteid hankida. Homogeense massi sees istuvad üksikud mikroskoopilised saarekesed, mis on ümbritseva suhtes vastandmärgiga. Seega potentsiaalsed erutuskolded. Kui nendes mikrosõlmekestes luuakse tingimused erutuse korduvaks taassisenemise mehhanismiks (microre-entry), vallandub ohtlik jada üksteisele järgnevaid kiireid lööke. Löögid sooritatakse nagu ikka lihaste poolt: tavaliselt südamelihase, aga on võimalik ka vöötlihaste käikuminek (rusikad). Micro-reentry tekkimise tingimused tuleb eos maha suruda. Selleks istuvad tribüünidel hajutatult erariides politseinikud, kes hoiavad silma peal erutusohtlikel sõlmekestel. Erinevad potentsiaalid katsutakse optimaalses vahemikus hoida (tehakse kindlaks juhtoinad, fikseeritakse ja teatatakse nende asukoht, püütakse nendega kontakteeruda ja neid maha rahustada).
Kuidas taltsutada aga ekstralööke, südame segasushoogusid ja keeristorme? Eks ikka südame töötsüklisse sekkudes. Jahutades lisaerutuskoldeid ja venitades südame töötsüklit pikemaks, aeglasemaks.
Rabeleme endid nüüd keeriste sügavusest välja ja astume kindlamale platvormile, tuleme südamekambrite juurde. Kujutage ette südamesisest vereringet, kus kojad ainult tukslevad ja korralikult kokku ei tõmba. Veri nendes kambrites kehvade voolutingimuste tõttu rohkem seisab, kui liigub. Kärestikujõgi puhastab ennast ise, aga seisva veega tiik kasvab aja jooksul umbe.
Jutt tüürib sinna, et virvendusarütmiaga haigetel võib ajapikku südamekotta tromb tekkida, tingimused selleks on olemas. Kui pikk võiks see protsess ajaliselt olla? Arstiteadlased koos praktikutega on siin kehtestanud väga range ajalimiidi. Kui arütmia on kestnud alla kahe ööpäeva (48 tundi), siis võib südame rütmi taastada elektrilise impulsiga. 200džauline laeng paneb südame millisekunditeks seisma, kuid see on piisav virvendamise summutamiseks ning siinussõlm saab taas alustada oma normaalset tööd. Kui on möödunud rohkem aega, siis elektrilist impulssi teha ei tohi, sest südamekojas pesitsev tromb paisatakse esimese normaalse kokkutõmbe ajal vatsakesse, sealt liigub edasi, kuni jõuab ajuarterisse, kus tekitab ummistuse/purustuse, mida nimetatakse ajuinfarktiks ehk insuldiks.
Trombide avastamiseks tehakse ultraheliuuringuid.
Kui ekstrasüstolid on meie kõigi igapäevane asi, siis kodade virvendusarütmia on harvem nähtus, kuid siiski väga levinud südamerütmihäire. Peamised siinussõlme rajalt mahavõtmise põhjused on lupjunud veresooned, südame klapirikked, kilpnäärme ületalitlus, alkoholi liigtarvitamine ning viimasel ajal üha hoogu koguv närvipinge ja stress.
”Täna öösel me ei maga,” ütleb 48aastase mehe abikaasa polikliiniku kabinetis. ”Nonoh, miks ei maga siis? Vaatate Carmen Kassi või?” Mees ja naine vaatavad mulle mõistmatult otsa. Nad on rohkem vene- kui eestikeelsed ja ei saa aru, et ma viitasin eesti filmile “Täna öösel me ei maga”.
Hoolitseval abikaasal on suur mure. Viimase kuu jooksul on tema mehel kaks korda süda rütmist välja läinud ja just nimelt öösel, ja nad on kiirabi kutsunud. Kaks päeva tagasi oli mees taas haigla valvetoas. Kodade virvendus oli tal kestnud neli tundi. Patsient oli hirmunud, rinnus oli raske ja ta pidi sügavalt hingama. Erilist kloppimist ta ei tundnud, küll aga ebamugavat südame visklemist. Pulss oli ebaregulaarne ja 114 korda minutis. Nii et ainult neli tundi kestnud, võttis valvearst ajafaktori kui tähtsa fakti teadmiseks, see jättis talle vabad käed ka elektriimpulss teha, kui muud ravivõtted ei aita. Arst rääkis neile ka trombidest, verevedeldajatest ja elektrišokist ja et tuleb tingimata teha südame ultraheliuuring. Õnneks taastus abikaasal õige rütm pooleteise tunni pärast, kui veeni olid tilgutatud vastavad ravimid, ja mees pääses pärast paaritunnilist jälgimist koju. Sel korral on mõlemal arstile palju küsimusi.
”Kas süda jääbki nüüd rütmist välja käima, millal järgmine kord on?”
”Seda ei oska keegi ennustada. Teeme ära südame ultraheli, uurime kilpnääret, ühesõnaga, katsume välja selgitada põhjused, miks rütmitekitaja oma ülesandeid ei täida. Kuidas alkoholiga suhted on?”
Abikaasa vaatab mulle etteheitvalt otsa: ”Milleks selline küsimus? Aga miks meile räägiti valvetoas südametrombidest?”
”See oht tekib siis, kui süda on pikalt rütmist väljas olnud, kui ravimite ega elektriimpulsiga ei õnnestu enam õiget rütmi taastada.”
”Kas on juhtunud, et ka impulss ei taasta õiget rütmi?”
”Muidugi on, ja mitte harva. Siis on siinussõlm väga haige, et ta ei reageeri – näiteks verevarustuse häired, infarkt läbi tehtud.”
”Ja siis peab eluaeg kaootilise rütmiga elama?”
”Jah, aga selle rütmiga võib elada küll, kui südame eest hoolitsetakse ja tarvitatakse verevedeldajaid. Et trombid ei tekiks.”
”Aga miks ei või elektriimpulssi teha, kui rütmihäire on kestnud neli või viis päeva?”
Selgitan neile elektriimpulssravi põhimõtet, trombi teekonda südamest ajju, ajuinfarkti ja lisan, et nii pika aja möödumise korral tuleb sellise olukorra vältimiseks enne impulsi tegemist kuu aja jooksul tarvitada verevedeldajaid.
Õnneks näitasid uuringud, et mehel on süda terve. Ultraheliga tuvastati normaalsed südamekambrid ja – klapid, ka kilpnääre oli korras. Seega närvid! Kuhjunud närvipinge, füüsiliselt passiivne eluviis, pealetükkiv tüütu abikaasa? Selge, et nii osavõtlik abikaasa kardab öösel magama jääda, ta on koos mehega ootel ja ärevuses. Aga ikkagi, miks see juhtub just öösiti? Pärast patsiendile tehtud ööpäevast rütmimonitooringut saame selgituse. Öösel kella
