jõudis peagi kohale ja vaatas plahvatuskoha kiiresti üle. Tegu oli olnud siiski survele reageeriva isevalmistatud laenguga, mis oli tehtud ühest 152 mm suurtükimürsust. Demineerijad väitsid, et see on esimene survele reageeriv isevalmistatud lõhkekeha, millega nad on brigaadi vastutusalal kokku puutunud.
Võitlejad leidsid maast mõned killud ja andsid need mulle, pihtasaanud Hummeri kere oli meid nähtavasti nende eest varjanud. “Meil oli õnne,” ütles kolonelleitnant Quintas. Tal oli kahtlemata õigus.
Pärast seda käisime veel kord jalgsi läbi kogu kanali kalda, kuid me ei leidnud midagi märkimisväärset. Pioneerid kontrollisid kõik rajad isevalmistatud lõhkekehade suhtes veel kord üle ja tasandasid ala niivõrd, kuivõrd see oli võimalik.
“Sissid on järjekordselt löönud segi mu päevakava,” ütles kolonelleitnant Quintas, kui me umbes poole kahe paiku Camp Tajisse tagasi pöördusime.
Kahtlemata oli see üks vähestest hästi ette valmistatud varitsustest brigaadi vastutusalal, kus sissid on kasutanud kompleksselt erinevaid sissitegevuse elemente, samuti julgestanud oma eemaldumist. Minu siin oleku ajal pole midagi sellist juhtunud, loodetavasti sisside arreteerimiste tõttu, mis 2-70 tankipataljoni vastutusalal on vahepeal õnnestunud teostada.
Päevad pole vennad. Eile oli brigaadi vastutusalal 12 rünnakut, hüppeline kasv vahepealsete rahulike päevadega võrreldes, kuus isevalmistatud lõhkekeha ning kuus käsirelvadest tulistamise juhtumit. Samas on rünnakud olnud koordineerimata ja juhuslikku laadi – koalitsioonivägede võitlejate hulgas langenuid ja haavatuid pole. Eile oli ka teistel õnne, juhtum, millest ma enne rääkisin, on ööpäeva luurekokkuvõttes registreeritud vahejuhtumi number 5 all.
Päeva tähtsündmus brigaadis oli Rahman Abeid Zoba al-Dulaymi, al Taweed al Jihadi nimelise rühmituse kohaliku rakukese juhi kinnivõtmine. Diviisi alal leidis aset 42 rünnakut, mis on palju rohkem kui augustis keskmiselt, kuid ainult 3 koalitsioonivägede sõdurit sai haavata.
Operatsiooni OKTOBERFEST planeerimisega on vahepeal tasapisi edasi jõutud, S-3 tegevuse raskuspunkt on hakanud üha enam sellele koonduma.
Operatsioonil on kolm etappi: 1) referendumi ettevalmistused 03SEPT kuni 12OKT (eelduste loomine edu saavutamiseks); 2) referendumi läbiviimine 13OKT kuni 17OKT ning 3) referendumijärgsed ümberkorraldused vastutusalal 17OKT kuni 31OKT.
Esimesel etapil on vaja kõigepealt laiali vedada ja kohale asetada betoontõkked-barjäärid valimisjaoskondade juurde 47 valimisjaoskonna ning veel 6 võimaliku jaoskonna jaoks sunniitide alal, kus on viimasel ajal, erinevalt eelmistest valimistest, avaldatud soovi referendumil osaleda, samuti 4 ringkondliku referendumi organiseerimiskeskuse jaoks. Vaja on umbes 650 väiksemat (Jersey) ja 230 suuremat (Texas-T) tõket, millest 400 väiksemat on praegu veel puudu. Tõkete paigaldamiseks on vaja 2 lisakraanat ning paigaldamise julgestamiseks 6 allüksust, igaühes 15 meest 3 Hummeriga. Tõkked tuleb paigaldada ajavahemikul 25SEPT kuni 05OKT.
Seejärel on vaja kinni pidada isikud, kes eeldatavalt võiksid ette võtta rünnakuid referendumi häirimiseks, kuid kelle vastu pole piisavalt süütõendeid, et neid kohtu alla anda. Säärane ajutine arest võib kesta kuni 21 päeva ja see tuleb ajastada täpselt referendumi ajaks. Selliseid isikuid on tänase seisuga teada 65, neljapäevaks esitavad pataljonide S-2 täpsustatud nimekirjad. Loodan, et see arv drastiliselt ei kasva. Mitte seepärast, et brigaadi kahtlusaluste kinnipidamiskoht mahutab kuni 250 inimest, vaid et üle 70–80 inimese on juba väga raske ühe ööpäevase haaranguga arreteerida, vähemasti mitte nende jõududega, mis meil on selleks võimalik välja panna. Muude ülesannete täitmist, näiteks Kharki veepuhastusjaama ja Suure maantee julgestamist on ju ka vaja jätkata. Aga kui haaranguga viivitada, jõuab sisside seas arreteerimissõnum levida.
On põhjust muretseda, sest minu ülesandeks on 18. septembriks välja töötada haarangute läbiviimise kontseptsioon koos eri tegevusvariantidega, mille alusel saaks brigaadiülem otsustada, millise tegevusvariandi me ellu viime.
Iraagi armee üksused ja politsei tagavad otseselt valimisjaoskondade julgestamise. Tankipataljon on võimeline julgestama 9 jaoskonda, kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni kumbki 18 jaoskonda ning al Husseiniyas paiknev üksik jalaväekompanii 12 jaoskonda, sest see on isikkoosseisuga täielikult komplekteeritud suurearvuline üksus.
Teisel etapil on kaks suurt probleemi: koordineerimine ja juhtimine Iraagi poolel (Iraagi armee ja politsei tegevuse omavaheline koordineeritus) ning meditsiiniabi, juhul kui rünnakute tagajärjel peaks haavatute hulk tsiviilisikute seas kasvama üle saja, sest iraaklased ise poleks võimelised siis enam arstiabi osutama.
Kolmanda etapi probleemiks on see, et 1-118 suurtükiväepataljoni väljavahetamine 1-323 suurtükiväepataljoni vastu tähendab võitlusüksuste vähenemist umbes ühe jalaväekompanii ekvivalendi võrra ning seda lünka pole millegagi täita.
Kokkuvõtteks: referendumiga seoses on õhus veel küllaga probleeme.
14SEPT, 18. päev
13SEPT – 8 vahejuhtumit, sealhulgas 5 rünnakut, kaotusi pole. Mõrvati al Taji qadaa aseesimees Badouri Farhaad Ali, juba teine al Taji kohaliku omavalitsuse šiiidist liige viimase kahe kuu jooksul. Kes on selle teo taga, mis eesmärgil seda tehti – need küsimused on vastuseta.
Diviisi vastutusalal leidis aset 35 rünnakut, 4 võitlejat sai haavata, ühe haavatu seisund on kriitiline ning 10. mägiküttide diviisi 1. brigaadi võitlejad võtsid kinni Liibüa päritolu sissi.
Täna panid sissid diviisi vastutusalal Bagdadi kesklinnas toime koguni 11 autopommirünnakut, millest enamik oli enesetapurünnakud. Seekord oli kasutatud lõhkematerjali hulk keskmiselt vaid 5-7 155 mm suurtükimürsku rünnaku kohta, mis seletab fakti, et koalitsioonivägede kaotused piirdusid mõnede haavatutega, kuid kõige rohkem sai kannatada Iraagi tsiviilelanikkond, nagu ikka selles sõjas. Ka Iraagi armeel ja politseil oli kaotusi.
Ühes rünnakus, kus ainult üks suurtükimürsk detoneerus, jäi Süüriast pärit enesetapja esialgu ellu. Kui demineerimismeeskond kohale saabus, selgus, et auto tagaistmel on veel mürske ning ründaja hoiab midagi käes, tõenäoliselt initsieerimisseadet. Korduvate korralduste peale tühjad käed üles tõsta ning alla anda mees ei reageerinud ning ta tuli maha lasta, et demineerimismeeskond saaks oma tööd alustada.
Vastutuse rünnakute eest on endale võtnud al-Qaida Iraagi haruorganisatsioon ning kuulutanud, et see on kättemaks Tal Afaris toimuva koalitsioonivägede operatsiooni eest, milles on üle 100 sissi surma saanud, ilma et koalitsiooniväed oleks kaotanud surnutena ühtegi sõdurit. Sissid on võimelised intensiivistama oma rünnakuid umbes korra kuus, eelmine autopommirünnakute laine toimus nimelt 17. augustil, rünnakute intensiivistumist kuu keskel oli oodata.
Brigaadi vastutusalal on olnud suhteliselt vaikne, välja arvatud Lõuna-Tajis aset leidnud tõsine vahejuhtum, mille asjaolud ei ole hetkel veel selged. Kohalikud elanikud andsid teada, et Iraagi armee vormis, oletatavalt Iraagi siseministeeriumi üksuse Volcano Brigade liikmed tapsid 17 kohalikku šiiiti tamimi hõimust, röövisid nende vara, laadisid laibad veoautodele ning kadusid.
Teise, vähem usutava versiooni järgi oli tegemist Iraagi armee vormiriietust kandvate sissidega, kuid selle vastu räägib asjaolu, et üksus oli pealtnägijate kinnitusel ühtmoodi relvastatud ja sõitis ringi uute veoautode ja mikrobussiga.
Toimepandu klassifitseerub ühemõtteliselt sõjakuritegude hulka, olenemata sellest, kes selle toime pani.
Koalitsioonivägedel või ka Iraagi armeel pole Iraagi siseministeeriumi üksuste üle piisavalt kontrolli, vähe sellest, nende tegevus pole isegi koalitsioonivägedega koordineeritud. Klassikalisel veal, mida
