Hirvekütt. James Fenimore Cooper

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Hirvekütt - James Fenimore Cooper страница 32

Hirvekütt - James Fenimore Cooper

Скачать книгу

õppimine. Kes oli nende ema, või õigemini oli olnud, teadis ainult vana Hutter üksi. Ta oli surnud kahe aasta eest ja oli maetud järve, nagu Välejalg oli kinnitanud. Piiriala elanikud olid sageli omavahel arutanud, mispärast ta niiviisi oli talitanud: kas põlgusest eelarvamuste vastu, või ei viitsinud ta end hauakaevamisega vaevata. Judith polnud iial külastanud seda kohta, kus tema ema vette lasti, kuid Hetty oli viibinud matusel ja sõudis nüüdki sageli loojaku aegu või kuuvalgel kanuuga sinna ja vaatas tundide kaupa läbipaistvasse vette, otsekui lootes näha korrakski seda, keda ta oli õrnalt armastanud lapsepõlvest kuni kurva lahkumistunnini.

      “Öelge, kas me tõesti peame jõudma kalju juurde täpselt loojakuhetkeks?” küsis Judith noormehelt, kui nad seisid kõrvuti ja Hirvekütt hoidis käes tüüriaeru ning Judith tikkis kleidile mingit kaunistust, mis kuidagi ei sobinud piiriasuka tütrele ja oli siin metsas ennekuulmatu asi. “Kas mõned minutid enne või pärast võivad asja muuta? On väga ohtlik kauem peatuda nii kalda lähedal!”

      “Nõnda see on, Judith; selles kogu see raskus seisnebki! Kalju asub neemest just püssitule kaugusel ja sellepärast ei tohigi sellele liiga lähedale sõita ega sinna väga kauaks jääda. Kui teil on tegemist indiaanlasega, peate kõike ette kaalutlema ja rehkendama, kuna punanahkadel on juba kord niisugune loomus, et nad armastavad kavaldada. Nüüd mõistate, Judith, et ma ei juhi laeva üldse kalju suunas, vaid sellest tunduvalt ida poole, et metslased jookseksid sinna ja väsitaksid asjata jalgu.”

      “Tähendab, te mõtlete siis, et nad näevad meid ja jälgivad meie liikumisi, Hirvekütt? Mina lootsin, et nad võibolla läksid tagasi metsa ja jätsid meid mõneks tunniks rahule.”

      “Oh ei! Ainult naised võivad niiviisi mõelda. Sõjateel olles ei lakka indiaanlased kunagi vaenlast jälitamast ja nende silmad on ka praegu suunatud meile, kuigi järv meid kaitseb. Me peame sõitma kalju juurde täpsel ajal ja juhtima vaenlased valejälgedele. Räägitakse, et mingodel on hea nina, kuid valge inimese mõistus võib nende vaistuga alati võistelda.”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Hudson – New Yorgi lahte suubuv jõgi on saanud oma nimetuse inglise meresõitja Henry Hudsoni järgi, kes 1609. aastal sõitis jõge mööda üles kuni Albany linnani.

      2

      Poughkeepsie – linnake Hudsoni jõe ääres, mille asutasid hollandlased 1690. aastal.

      3

      Albany – üks Ameerika Ühendriikide vanemaid linnu, New Yorgi osariigi pealinn. Rajatud hollandlaste poolt 1623. aastal.

      4

      Van Rensselaerid – hollandi päritoluga suurmaaomanikud. Asusid Albany lähedusse 1630. aastal.

      5

      Mohawk – Hudsoni lisajõgi, suubub viimasesse pisut põhja pool Albanyt.

      6

      Schoharie – Mohawki lisajõgi

      7

      Uus-Inglismaa (New England) – Ameerika Ühendriikide kirdeosas Atlandi ookeani ääres asuvad krahvkonnad. Esimestena asustasid selle ala Inglismaalt tulnud kolonistid.

      8

      mokassiinid – indiaanlaste jalatsid, valmistatud loomanahast, kaunistatud pärlite, värviliste naha- ja riideribadega

      9

      Maaküttideks nimetati tollal inimesi, kes rändasid ürgmetsades ja otsisid viljakaid maid. Leidnud viljaka maa, tegid nad sellel alepõlde ja pärast maa viljatuks kulutamist rändasid jälle edasi uute maade otsinguil.

      10

      s. o 190 sentimeetrit.

      11

      vampum – köidetud konnakarpide kimp, mille kujunditel oli alati oma kindel tähendus. Vampumeid tarvitati teadete edasiandmiseks.

      12

      delavaarid – 17. -18. saj Delavari jõe orus (Hudsoni ja Susquehannah’ jõgede vahel) ning Atlandi ookeani rannikul elanud indiaanihõim, kes lõi võimsa hõimuliidu võitluseks huroonide hõimuliidu vastu. Delavaarid olid inglaste liitlased, seevastu huroonid olid liidus prantslastega.

      13

      mingod – huroonide hüüdnimi. Huroonid olid võimas hõim ja kuulusid irokeeside hõimuliitu. 18. sajandil elasid huroonid Ontario ja Huroni järve ning St. Lawrence’i jõe kallastel. Olid vaenujalal delavaaridega ja toetasid prantslasi.

      14

      trapper – karusnahakütt

      15

      mohikaanid – indiaanihõim Hudsoni alamjooksul. Kuulusid delavaaride hõimuliitu, nüüdseks täielikult välja surnud.

      16

      koloonia – mõeldakse koloonia pealinna Albany´t.

      17

      Kidd – mereröövel

      18

      Moraavia vennad – usulahk, rajatud Tšehhis 15. sajandil. 18. saj tegid misjonitööd Põhja-Ameerika indiaanlaste, eriti delavaaride hulgas.

      19

      miil – 1,6 kilomeetrit

      20

      vigvam – indiaanlaste elamu

      21

      jalg

Скачать книгу