IEDD-meeskonda alasse saata. ANA mehed ootasid viis tundi, julgestasid ohtlikku kohta, kuni lõpuks said käsu „ussid” ära märgistada ja Wahidi tagasi pöörduda. „Miks?” küsin ma. Kiiret ei olnud kuhugi ja demineerimismeeskond oli olemas. Arvan, et rahvusarmee mehi lihtsalt ei usaldatud. Järgmisel päeval leidis meie enda patrull juba ise IED. Tegime samuti ettekande ning jäime ootama korraldusi lahingugrupi poolt. Ligikaudu tund kulus selleks, et luba pioneeride kasutamiseks välja lunida. Kui aga 26. mail brittidelt teade IED-leiu kohta tuli, oli kümne minuti jooksul positiivne vastus olemas ning juba paari minuti pärast teatati, et nüüd oleks aeg ka eestlaste julgestusmeeskond kaasa saata. Briti maaväeohvitser, kes oli Afganistani rahvusarmee koolitajaks ja nõuandjaks, seisis samal ajal minu kõrval ning ei suutnud kuuldut uskuda, kuna ka tema oli eelneval päeval koos rahvusarmee sõduritega terve igaviku väljas luba oodanud. Ta vabandas mu ees ja ütles, et usalduse võitmine teisest rahvusest üksuste suhtes võtab nendel rohkem aega. Mis meis aga veel enam frustratsiooni tekitas, oli „pommimeeste” jutt, kui nad põllult tagasi tulid. Teadsime, et seal, kuhu IEDD-meeskond kutsuti, oli maas vähemalt neli lõhkekeha. Eestlastel õnnestus kahjutuks teha vaid kaks neist. Kaks jäid maha seetõttu, et kardeti pimeduse kiiret saabumist, mistõttu lõhkekehad märgistati ja lahkuti. IEDD-tiimi väitel oleks neil kulunud kahe viimase IED kahjutuks tegemiseks veel umbes veerand tundi, aga seda ei jäädud uskuma. Probleem oli selles, et antud koht oli vaatlusvahendite nägemisulatusest väljas, mis andis taliibidele võimaluse lõhkekehad üles korjata ja mujale paigutada. Kolmandaks pidime meie lähitulevikus sama ala üle võtma ning võib-olla samade kanistritega tegelema. Hiljem vastastikuse usalduse tekkides sarnaseid probleeme enam õnneks ei esinenud.
Operatsiooni „Zamrod Olai” esimene osa oli jõudmas oma lõpufaasi. Brittide kompanii oli end Luy Mandah’sse sisse seadnud. Pioneerid tegelesid külas lõhkekehade otsimisega ning nende kahjutuks tegemisega. Meile langesid enamasti julgestus- ja konvoitüüpi ülesanded. Samas jätkasime ka oma peamist tegevust ehk patrullimist kogu vastutusala läänepoolses osas ja vahel sellest kaugemalgi, kui olukord ja käsud seda nõudsid. Operatsiooni „Smaragdne suvi” („Zamrod Olai 1”) lõpusirgel vahistasid meie mehed ühe lõhkekehade valmistamisega seotud isiku ja vähendasid sellega riske sattuda tulevikus IED-rünnaku alla.
Nendel päevadel oli vahejuhtum, kus meie üksus oli sunnitud tegema hoiatuslasud ühe mitte peatuva ja suurel kiirusel patrulli poole liikuva mootorratturi suunas. Laskur tegutses õigesti, näidates ratturile kõik vajalikud hoiatused (ehk jõu eskaleerimise protseduurid), enne kui päästikule vajutas. Kuulid vihisesid mootorratturi kõrvale maha, pannes omakorda liikvele mõned kivitükid, mis kriimustasid sadulas istujat. Mootorrattur peatus Eesti üksusest 10 meetri kaugusel. Veel mõned meetrid sõitu ning ühe tähtsaima külavanema sugulase matused pidanuks tasuma NATO, sest siis oleks sõdur sihtinud juba tsiklimeest ennast. Kohalikul soovitati Wahidi sõita, et kaks kivist põhjustatud kriimustust kinni plaasterdada. Tulin talle isiklikult väravasse vastu, kuna levisid kuuldused, et eestlased on kedagi tõsiselt haavanud. Nähes kahte imepisikest kriimustust, rahunesin kiiresti. Hiljem oma loos jutustas kohalik, kuidas eestlased olid teda pähe sihtinud ja teele saadetud kuul riivas nii kätt kui ka kaela. Olin kindel, et lood brutaalsetest eestlastest levivad tulena läbi ümberkaudsete külade, ning kahtlustasin ühe tähtsama külavanema toetuse kaotust. Seda aga ei juhtunud, rühmaülem vestles isiklikult Haji Mirow’ga (külavanemaga) ja vahejuhtum unustati.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
