Christoffer II sai 1331. aastal sõjas lüüa ja suri järgmisel aastal. Ta pantis suurema osa oma maast ja tegi tohutuid võlgu. 40 Harju-Viru vasalli maksid seoses läänistamisega varem makstud summale lisa, ehk siis maksid ühe ja sama asja eest kaks korda.
10
1
Aastal 1191 pidi peaaegu ohverdatama preester Theoderic, kuna tema Eesti maal viibimise ajal toimus päikesevarjutus ning preestrit süüdistati päikese söömises. Liisku heideti härja ning preestri vahel koguni kaks korda, kuid mõlemal korral oli mehel õnne. Härjal mõistagi nii palju ei vedanud.
3
Keskajal oli Liivimaa jaotatud mitme jõu vahel, kes kõik püüdsid saavutada teiste suhtes ülekaalu. Need jõud olid Taani kuningriik, Riia peapiiskopkond, millele tänapäeva Eesti Vabariigi territooriumil allusid Tartu piiskopkond Ecclesia Dorpatensis ja Saare-Lääne piiskopkond Ecclesia Osiliensis, ja Mõõgavendade Ordu Fratres Militiae Christi, millest sai peagi Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal, tuntud rohkem Liivi orduna.
4
1223. aasta jaanuaris leidis aset suur maarahva vastuhakk võõrvallutajatele, mille käigus puhastati maa peaaegu täielikult vaenlastest ja vallutamata jäi üksnes Tallinn. Selle käigus olevat söödud Järva foogti Hebbi süda. Storeborgi linnus – Toompea linnus Castrum Danorum, mille taanlased eestlaste Lindanise asemele ehitasid.
5
Loos kirjeldatud ajal, alates 1340 aastast, oli Taani kuningaks Valdemar IV Christofsson Atterdag, kellele eelnes 1332. aastani valitsenud Christoffer II (oli kuningas kaks korda). Nende vahel oli peaaegu kümme aastat interregnum ehk kuningata periood. Valdemar kasvas üles Saksa keisri õukonnas.
7
Knut Porse – kuningas Erik II Magnussoni lese Ingeborg Haakonsdottiri teine mees (suri 1330). Eriku ja Ingeborgi poeg Magnus oli nii Norra kui ka Rootsi kuningas ja ema kaudu muutus kuningas Magnus VII Eriksson oma kasuisa Knuti varade nõudlejaks, millest ka huvi Eestimaa hertsogkonna vastu.
8
Brandenburgi markkrahv – Ludwig I Wittelsbachide soost, keiser Ludwig IV poeg. Brandenburgi mark asetses vastu Poola kuningriigi piiri, tungides kiiluna Poola ja Pommeri vahele. Krahvidel olid tugevad sidemed Taani kuningakojaga. Margrete abiellus Ludwigiga 1324. aastal, ja nagu näha, kestis kaasavara nõudlemine aastaid.
9
Christoffer II sai 1331. aastal sõjas lüüa ja suri järgmisel aastal. Ta pantis suurema osa oma maast ja tegi tohutuid võlgu. 40 Harju-Viru vasalli maksid seoses läänistamisega varem makstud summale lisa, ehk siis maksid ühe ja sama asja eest kaks korda.
10
Holstein – Saksa-Taani piiriala, mis käis kord ühe, kord teise kätte.
11
Universitas vasallorum – täpsemalt Universitas vasallorum in Estonia constituta – vasallide ühendus, Eestimaa rüütelkonna eelkäija. Nimetatud selles raamatus ka kuningameesteks, lihtsalt vasallideks. Kui kusagil selles raamatus pole tegu Taani kuninga vasallidega, on see ka ära toodud, näiteks Dorpati piiskopivasallide puhul. Vasallidel oli õigus kanda oma vappi, olla kohtunik, omada lääne ja mõisaid jne, kohustuseks oli eelkõige sõjateenistus oma lääniisanda heaks. Vasallide hulgas oli enamus sakslastel, kes said läänimeesteks enne maa tagasiminekut Taani võimu alla, kuid oli ka taanlasi ja eestlasi, kelle õigused olid saadud veel enne 1227. aastat, mil alad läksid toonase Mõõgavendade Ordu kätte.
12
Vasallid hõivasid linnused tõenäoliselt 1304. aastal ning hoidsid neid endi käes oma nõudmiste rõhutamiseks ja Taani kuningal puudus jõud nende korralekutsumiseks.
ühenduses on…”