mail 1342.
16
Pikkmõõk – ka sohimõõk (
17
Bertram de Parenbecke, Helmold de Zaghe, Gerhard de Toys, Johannes de Revalia jt nimetatud stseenis osalevad vasallid olid mõningate andmete kohaselt Eesti päritolu ning mängisid peaosa mässu õhutamises.
18
Niguliste kirik.
19
20
Harrien ja Revalia – Harju ja Rävala.
21
22
Maameister – Saksa Ordu Liivimaa haru ülem, allus otseselt kõrgmeistrile.
23
Litviinia – Leedu-Valgevene.
24
Samogiidid (saksa
25
Lipkond – tavaliselt ühe lipu ümber koondatud sõjameeste hulk, mis võis olla näiteks sada kuni mitusada meest, kellest 5–10 % võisid olla rüütlid. Üldiselt on üksuse minimaalse suuruse määraks võime iseseisvalt varitsus üle elada ja sada tundub selline mõistlik suurus. Hertsogkonnal oli ilmselt üksainus suur, umbes tuhandemeheline lipkond, mida juhatas
26
Stiftifoogt – piiskopi valdused jagunesid diötseesiks ja stiftiks. Diötsees oli nii-öelda vaimulik valdus, stift aga ilmalik, need võisid kattuda ja ilmaliku võimu eest vastutas stiftifoogt piiskopi ees.
27
28
Piiskop Olaus (Tallinna piiskop Olaf 1323–1351, allus Lundi peapiiskopile), oli mõnede autoriteetide arvates Rootsi-meelse partei liider, mõnede hinnangul soovis koguni taastada paavstiriiki.
29
Marquard Breyde – Taani kuninga
30
Toonases vasalkonnas oli põhimõtteliselt kaks parteid: suurem, valdavalt Saksa päritolu vasallidest koosnev huvigrupp, kes eelistasid minna Taani kuninga võimu alt ordu võimu alla; ja väiksem, pigemini Taani-Eesti juurtega vasallide kildkond, kes eelistas Rootsi kuninga võimu. Mõlemad parteid astusid samme oma eesmärkide saavutamise suunas, kuigi kõik nad oleksid suurte privileegide tõttu eelistanud pigemini Taani kuninga läänihärruse jätkumist.
31
Üheks mässuliste poolt rootslastega sõlmitud leppe üksikasjaks oli Tallinna loovutamine Rootsi kuningale ühegi mõõgalöögita. Samas – ülalinn oli vasallide käes ja seal kehtis kuninga õigus, all-linn aga rae käes ja seal kehtis Lübecki linnaõigus.
32
1315 oli Liivimaal ränk näljahäda.
33
1336 põletas Peter Jonesson, Wyborgi foogt, Henricus Like kirja, milles on nähtud vasalkonna üht süütõendit kokkuleppe korraldamises Rootsi kuningaga, kes sel ajal oli Taani kuningaga sõjas.
34
Fellin – Viljandi.
35
Konvendihoone – kastell-linnus, millel oli tavaliselt nelinurkne sisehoov, oli sageli suuremate linnuste sisekindluseks. Konvendihoone oli enamasti kloostrile omase põhiplaaniga.
36
Ordu liikmeskond koosnes rüütelvendadest ja preestervendadest, kes kandsid valget rüüd musta ristiga, ning teenijavendadest ehk poolvendadest. Teenijavennad olid ilmikud, kes tegid rahuajal linnustes hädavajalikke töid ning kandsid halli rüüd.
37
Komtuuria – komtuurkond, ordu valitsusüksus. Üldiselt oli komtuurkond enamasti tähtsam kui foogtkond, kuigi võib olla ka vastupidiseid näiteid. Autori enese arusaama järgi jookseb piir mitte niivõrd olulisuse, kuivõrd sõjalise jõu suuruse koha pealt. Komtuurkonnas oli tavaliselt üle 12 rüütelvenna, foogtkonnas alla 12 venna. Järva foogt oli samal ajal tähtsam kui Kursi komtuur.
38
Bartholomeus – Bartholomeus Hoeneke oli maameistri kaplan, paljuski pärinevad andmed Harju mässu kohta tema üleskirjutistest. Kuna ta oli toimunu kaasaegne ning viibis ka ise mitme sündmuse juures, siis on tema märkmed ühed olulisemad toonaste sündmuste tõlgendamisel. Osa kriitikuid on teda süüdistanud ka otseselt valetamises.
39
Pruteenia – Preisimaa.
40
Kapellaan, kaplan – vaimulik, kelle ülesanne on korraldada vaimulik teenistus keskkonnas, kus puudub kogudus. Kabel on väiksem altariga sakraalehitis, mis kuulub tavaliselt mõne suurema institutsiooni juurde, sellest tuleb ka nimetus „kaplan”.
41
42
Goswin von Herike – Viljandi komtuur, hilisem maameister. Aktiivne ja tugev ordukäsknik, kindlustustööde edendaja.
43
Burchard von Dreileben – maameister alates 1340.
44
Liivi ordu oli äärmiselt rahulolematu Põhja-Eesti minekuga Taani võimu alla Stensby lepinguga 1238. aastal ja püüdles oma poliitikas pidevalt kaotatud alade tagasisaamist ning kogu Vana-Liivimaa liitmist ühtseks jõuks tugevnevate Vene vürstiriikide vastu.
45
Jerwen – Järva.
46
Maamarssal – Liivi ordu sõjaline juht.
47
Segewold – Sigulda.
48
Hermann Gutacker – Goldingeni (Kuldiga) komtuur, hilisem Järva foogt aastast 1345.
49
Marienburg – Aluliina, Aluksne.
50
Skismaatik – 1154 leidis aset kirikulõhe ehk skisma, kus katoliku ja õigeusu kirik eraldusid. Lühidalt on skismaatik kristlane, kes ei tunnista paavsti kirikupeana.
51
Ravensbergid – tähtis aadlisuguvõsa Saksamaal.
52
1305 sõlmiti vasallide, piiskopkondade ja ordu vahel vastastikuse toetamise leping.
53
54
Pleskau – Pihkva.
