sassis. Tal ei õnnestunud kunagi välja näha nii laitmatult korralik kui Isabelle, aga Jace’ile ei paistnud see korda minevat.
Kui ta võimlasse tagasi läks, olid Isabelle ja Jace surnud varjuküttide teema sinnapaika jätnud ning võtnud käsile uue, mis tundus Jace’ile ilmselt veel kohutavam – Isabelle’i ja Simoni kohtingu. „Ära ütle, et ta viis su päris restorani.” Jace oli end põrandalt üles ajanud ning pani kokku matte ja treeninguvahendeid, samal ajal kui Isabelle mängis seina najale toetudes uute kinnastega. „Oleksin arvanud, et ta sunnib sind kohtingu tähe all oma nohikutest sõpradega arvutis sõjamänge mängima.”
„Mina,” lausus Clary rõhukalt, „kuulun ka Simoni nohikutest sõprade hulka, nii et tänan väga.”
Jace vaatas naerdes tema poole.
„Õigupoolest polnud see päris restoran. Pigem ehk söökla. Ta tahtis, et prooviksin mingit roosat suppi, mida seal pakuti,” lausus Isabelle mõtlikult. „See oli temast väga nunnu.”
Claryt valdas otsekohe süütunne, et ta polnud rääkinud Isabelle’ile – ega Jace’ilegi – Maiast. „Ta ütles, et teil oli lõbus.”
Isabelle vaatas vilksamisi tema poole. Neiu näol oli iseäralik ilme, nagu varjaks ta midagi, aga enne kui Clary jõudis hakata järele mõtlema, mida sellest arvata, oli ilme kadunud ning ta polnud päris kindel, kas ei olnud seda endale üksnes ette kujutanud. „Sa siis rääkisid temaga?”
„Jah, Simon helistas paar minutit tagasi. Lihtsalt et endast märku anda.” Clary kehitas õlgu.
„Või nõnda,” lausus Isabelle, hääl korraga asjalik ja jahe. „Nojah, nagu ma ütlesin, on Simon väga nunnu. Võib-olla natuke liigagi nunnu. See võib igavaks muutuda.” Ta toppis kindad tasku. „Nojah, aga ega meil olegi midagi püsivat. Mõnda aega on temaga igatahes lahe.”
Clary süütunne hajus. „Kas teie kaks ei ole kunagi rääkinud, et võiks hakata… noh, mõistad… tõsiselt käima?”
Isabelle näis tundvat õudust. „Muidugi mitte.” Ta haigutas ja ringutas nagu kass. „Olgu, mina lähen magama. Näeme jälle, tuvikesed.”
Neiu lahkus, jättes endast maha pahvaku jasmiinilõhna.
Jace vaatas Clary poole. Noormees oli hakanud avama randmeid ja selga ümbritsevate rihmade pandlaid, et võtta seljast kaitsekihina rõivaste peal olev lahinguvarustus. „Pead nüüd vist koju minema?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
