kunagi unustada midagi nii ilmset ja nii olulist?“
Läänemaailma teoloogid ei ole siiski ainsad, kes on selle unustanud. Enamik Lääne teadlasi ja filosoofe on unustanud ka elutähtsa seose vaimu ja hingamise vahel. Läänemaailma mõtlemises on üks kõige kahetsusväärsemaid nõrkusi see, et me oleme täiesti mööda vaadanud vaimsest Rosetta kivist, mis võiks aidata meil dešifreerida mõningaid inimeksistentsi kõige sügavamaid saladusi ja varustada meid imelise võtmega, et saaksime avada loomise saladused. Idamaised meistrid avastasid selle võtme tuhandeid aastaid tagasi ja kasutasid seda võimsate hingamiskontrolli süsteemide loomiseks, et vabaneda hirmust, ravida haigusi ja saavutada valgustatuse seisund.
Buddha on kõige kuulsam idamaine õpetaja, kes saavutas valgustatuse hingamisega mediteerides ja vaimse elujõu läteteni minnes. Hingamisega mediteerimine oli peamine vaimne õpetus, mida ta valgustatud seisundini jõudmiseks harrastas. See oli ka peamine vaimne harjutus, mille ta hiljem oma järgijatele edasi andis. Kaks nädalat enne surma kutsus Buddha enda juurde kokku kõik mungad ja teatas, et lahkub peagi nende keskelt. Kui kellelgi on veel mõni viimane küsimus, millele nad vastust tahavad saada, on aeg kohe küsida.
Üks noorimatest munkadest tõstis aupaklikult luba küsides käe.
„Palun öelge mulle, õpetaja, mida te olete kõik need aastad hingamisega mediteerides võitnud?“
Buddha vastas: „Ma pole hingamisega mediteerides mitte midagi võitnud.“
Neid sõnu kuuldes muutusid mitmed kokkutulnud mungad nähtavalt ärevaks. Üks vanematest munkadest tõusis ja protestis:
„Aga õpetaja! Kui te pole hingamisega mediteerides midagi võitnud, miks te siis olete lasknud meil viimase kahekümne viie aasta jooksul hingamisharjutusi teha?“
Buddha vastas: „See, mida ma ütlesin, on tõsi. Ma pole hingamisega mediteerides mitte midagi võitnud, aga las ma ütlen teile, mida ma olen kaotanud. Ma olen kaotanud hirmu haiguste ees, olen kaotanud hirmu vananemise ees ja surmahirmu.“
Kui töötad tõsimeelselt järgmistes peatükkides tutvustatud mediteerimis- ja hingamistehnikatega, saad küllaldaselt võimalusi kogeda iseenda peal Buddha sõnades peituvat tõde.
2. PEATÜKK
HINGAMISTEADUS
Hingamise meister on elu meister.
TUHANDEID AASTAID TAGASI KASUTASID IDAMAISED õpetajad tihedat sidet hingamise ja vaimse elujõu vahel, et arendada välja võimsaid hingamiskontrolli süsteeme. Hingamisteadusi kasutati terve rea erakordsete võimete väljaarendamiseks, alates haiguste ravimisest ja imetegude kordasaatmisest kuni jumalaga ühtekuuluvustunde saavutamiseni. Hindu meistrid nimetasid seda süsteemi praanajoogaks, mis sanskriti keeles tähendab „hingamise teed“. Hiina taoistlikud meistrid andsid oma hingamisteadusele mitmeid nimesid, nende hulgas ürgne hingamine, algne hingamine, embrüohingamine. Sadu aastaid pärast Buddha surma arendasid tiibeti budistid välja erakordselt võimsa hingamiskontrolli süsteemi, mis on tuntud kui Dumo – hinduistlike, budistlike ja taoistlike meistrite loodud varasemate süsteemide kultuuriline järeltulija.
Sajandite jooksul on inimesed kogu maailmast loonud lugematuid hingamiskontrolli süsteeme, et rakendada hingamises peituvaid märkimisväärseid võimeid. Näiteks avastasid idamaised võitluskunstide meistrid, et kõik valu- ja hirmukogemused alluvad otseselt hingamisele. Nad kasutasid seda teadmist spetsiaalsete hingamiskontrolli süsteemide arendamiseks, et saavutada erakordset tugevust, vaprust ja meelerahu. Kuigi Läänemaailmas pole sääraseid ametlikke hingamissüsteeme loodud, on paljud meie suurepärased sportlased – eriti jooksjad, ujujad ja poksijad – arendanud intuitiivselt välja omaenda spetsiaalsed meetodid, kuidas hingamist kontrollida ja selle imelisi võimeid kasutada.
Meie füüsiline, vaimne ja psüühiline tervis sõltub täielikult meie hingamise tervisest. Teiste sõnadega – see, mis toimub meie hingamisega, toimub ka meie olemuse kõigi teiste tasemetega, kuna hingamine kontrollib iga psüühilist, füüsilist ja vaimset protsessi, mis meie süsteemis toimub. Kui hingamine on rahulik ja aeglane, on ka meie keha ja vaim rahulikud. Kui hingamine on mingil põhjusel ärev või segatud, tunnevad ka vaim ja keha end vastavalt segaduses ja häirituna. Need suhted on looduses nii pöördumatult paigas, et hingamine, vaim ja keha ei saagi muul viisil koos eksisteerida.
Kui hoiame valu- või hirmutunde korral hinge kinni, loome tahtmatult hingamistõkkeid, mis takistavad elujõu liikumist, kui see meie kehast läbi voogab. Aja jooksul muutuvad hingamisblokid sügavale juurdunud harjumuseks, mis murendavad meie keha terviklikkust ja loovad eelduse vaimseteks ja füüsilisteks probleemideks.
Järgmised tsitaadid, mis on võetud mitmete tao õpetajate kirjutistest, näitavad suurepäraselt, kuidas meie keha, vaimu ja hinge seisukord on lahutamatult seotud hingamisega:
Kui kellegi hingamine on rikas, siis on ka keha rikas… inimese kehaline nõrgenemine on alati tingitud hingamise nõrgenemisest… kui hingamine on takistatud või isoleeritud, viib see haiguseni. Kui inimese hingamine on väsinud, siis on ka keha hävimas. 12
Hingamist juhib vaim. Kui vaim on taltsutamatu, on seda ka hingamine. Kui vaim on taltsas, on seda ka hingamine. 13
See, kes puhastab samaaegselt oma hingamist ja vaimu… ei häiri sellega ei oma vaimu ega tundeid ning muutub aina kirgastunumaks ja rahulikumaks. 14
Hingamine on hinge ema. Hing ja hingamine järgnevad teineteisele täpselt samuti kui vorm ja vari. 15
Kui hingamine on ühtlane ja rahulik, võid vaadelda seestpoolt vaimseid paleesid. 16
Kui hingamine on takistatud, annab hing alla. Kui hing on kustunud, sureb keha. 17
ENAMIK INIMESI ON VARAJASEST LAPSEPÕLVEST alates tuttavad tundega, mis tekib, kui nad on hirmu- või valutunde korral hingamise blokeerinud. Selle tulemusena on suurem osa täiskasvanuid arendanud välja hingamisharjumused, mis on suhteliselt nõrgad ja tasakaalustamata. Pole tähtis, miks me tahame harjutada hingamistehnikaid – kas hirmu ületamiseks, enda ravimiseks või jumaliku ühtekuuluvustunde tajumiseks –, esimene ja tähtsaim ülesanne on parandada hingamine sügavamaks, elavamaks ja suurendada õhuvoolu, jõudes hingamisliigutusi kontrollima õppides nende tervema tasakaalutasemeni.
Hingamise täispotentsiaali välja arendamiseks peab see läbima viis arenguastet, mida ma nimetan „viieks hingamise täiustamise tasemeks“. Iga arenguaste vajab erilisi tehnikaid, et parandada hingamisharjumusi nii, nagu allpool kirjeldatud. Kui loed järgnevaid kirjeldusi, pea meeles, et põhimõtteliselt on võimatu mõista iga tehnika mõju hingamisele, kuni sa pole neid harjutanud ega nende tulemusi kogenud. Samuti pane tähele, et ma olen ära märkinud peatüki, kust saate iga taseme kohta rohkem lugeda.
1. Hingamisega mediteerimine (peatükk 3)
Hingamisega mediteerimine on esimene ja kõige tähtsam tehnika, mida õppida, kui õpitakse ükskõik millist hingamiskontrolli tehnikat. Mediteerimine rahustab vaimu ja juhib selle hirmutusse, rahulikku ja eemaldunud olekusse, mis on tuntud kui „teadvuse tunnistaja“ (vaata 21. peatükki). Kõigi hingamistehnikate tõhusus oleneb lõppude lõpuks mediteerimise sügavusest ja kvaliteedist, kuna
Jane Huang and Michael Wurmbrand,
Sealsamas, kd 1:75.
Sealsamas, kd 2:26.
Sealsamas, kd 2:43.
Sealsamas, kd 2:55.
Sealsamas, kd 1:75.
