ÜLEMUS?
„Täitsa lollid,” ütles mu isa heatahtliku tõredusega, kui meie plaanist kuulis. „Teil on väga head töökohad, järjekord ukse taga.”
Isa Ingo on selles mõttes huvitav tüüp, et ta tegutseb küll kunstimaailmas, teatrilavastajana, aga on üks imekspandavalt stabiilne ja tõhus inimene. Ei mingeid loomekriise, depressiooni, joomatuure ega eputamist, ainult töö, töö ja töö. Seepärast ei saanudki ta mõista seda, miks peaksid noored äkki pooleks aastaks puhkusele minema.
„Mart, sa oled minu iidol,” rõõmustas kolleeg Anneli Lepp.
Anneli silmis põleb fanaatiline tuluke. Töö on talle nagu söömishäire – ta lihtsalt ei suuda piiri pidada! Ta lausa ahmib tööd sisse, tõstab endale aina juurde ning tohutu isuga muudkui laseb lõugadel käia. Töö lausa lendab ta käes. Aga Anneli saab aru, et ta paneb praegu hullu ainult nooruse energia pealt ja nõnda võib läbi kärsata.
Ma ise tundsin kärsahaisu juba liigagi selgelt. Alati kui oleme nädalaselt või kahe nädala pikkuselt päikesereisilt tagasi tulnud, on keegi meist haigeks jäänud. Reisimine ja lendamine faktiliselt lõhuvad immuunsüsteemi. Nii pole nende tuhandete eurode kulutamisel justkui mingit mõtet, kui isegi puhkus ei anna jõudu tagasi. Mis oleks, kui prooviks ühe perioodi sügisest kevadeni üle elada nõnda, et ei jäägi külmetushaigusesse?
Pealegi – tundub, et ma pole enam kontaktis iseendaga. Viimase aasta olen toimetanud kui programmeeritud roostes robot. Ei kuule ennast, ei tunne ennast, ei oska ennast ka aidata. Roosa ja rõõmus kolleeg „Aktuaalsest kaamerast”, Epp Ehand rääkis telemaja sööklas, et kui ta oli suvel viis nädalat järjest puhanud, sai lõpuks endaga kontakti jälle kätte. Viis nädalat… Sel juhul peaks kuuest kuust olema rohkem kui küll!
Ja kuidas sellist asja ülemustele rääkida? Õigemini – millal seda teha?
Novembris 2012 oli meil selge, et täpselt aasta pärast laseme jalga. Kahe kuu pärast, jaanuaris käisime Tenerifel kahenädalasel luurel – vaatasime võimalikud kohad üle, kohtusime kinnisvaraagentidega ning tegime end kohalike eestlastega tuttavaks. Maikuus ostsime lennupiletid ära. Seejärel tunduski sobiv aeg selleks, et kolleegid teemasse pühendada. Et isegi kui nad püüaksid meid ümber veenda, ei saaks me enam mitte minna.
Aga meil vedas, ülemused ei hakanud vastu töötama – nii neile kui meile oli oluline saada kinnitus, et tuleme samale kohale tagasi. Seep see karjääripausi mõte ongi.
Ja millal siis veel seda endale lubada, kui mitte nüüd, mil laps ei käi veel koolis.
„Vaata, et sa töö peale ei mõtle, niimoodi pole mingi puhkus,” õpetas ERRi juhatusse kuulunud Hanno Tomberg. Hehee, hea öelda… Loomulikult annan, nii palju kui võimalik, tööd üle. Loomulikult saab aastavahetus ära planeeritud; teeme sügisel ära ka juba kevadise „Eesti laulu” ajurünnakud, valime välja saatejuhid, paneme paika saadete sisu jne. Aga noh, saab näha, kas ma suudan end arvutist eemale tõrjuda.
Anu, kes töötab rahvusooper Estonias müügijuhina, saab teatri direktorilt Aivar Mäelt kaasa sellised õpetussõnad: „Peaasi, et teil elamine alles jääb – jõuludeks olete tagasi. Igavusest.”
MAAILMA PARIM KLIIMA
Eesti on imetlusväärne koht elamiseks. Meil on kõik aastaajad. Õigupoolest – jõuliselt on esindatud neljast aastaajast kolm. Suvi eksisteerib säästuversioonis. Aga abiks seegi.
Öeldakse, et pole olemas kehva ilma, vaid kehv riietus. Aga kaamos! Kuidas selle vastu riietusega võidelda? Kannad aasta läbi tibukollaseid riideid ja roosasid prille?
Soome firma Valkee toodab kõrvaklappe, mis suunavad kõrva teravat valgust, et niimoodi aju ära petta, justkui polekski ümberringi kaamos ja lörts. Kümme minutit päevas ja päike ajudes. Nii nad väidavad.
Kujutan ette, kuidas hiljemalt kümne aasta pärast võimaldab virtuaalne reaalsus meile visuaalselt tõetruud reisimist kodust lahkumata. Paned prillid ette ja oled sekundi pärast Las Vegases, kõnnid mööda tuledesäras Stripi ning tunned, kuidas kuum tuul sulle näkku puhub – nagu föön! Peatud Bellagio ees ja viskad pilgu purskkaevude show’le, kõnnid sisse mõnda eriti luksuslikku hotelli, tellid endale väikese õlle ja vaatad inimesi, liigud edasi VIP-pääsmega Elton Johni kontserdile, mille järel ajad temaga lava taga ka veidi juttu. Ja nii edasi. Iseasi, kuidas virtuaalses reaalsuses tuult tunnetada ja õlut juua saab, aga küll tehnika areneb. Stiilinäidet vaadake Duke Dumonti muusikavideost „I Got U”.
Seniks aga on kõige praktilisem abi ikkagi soojamaareis.
Miks valisime just Tenerife? Miks mitte India, Tai, Austraalia või Florida?
Tenerife on ühtaegu nii lähedal kui kaugel. Sinna ulatub küll Euroopa Liit, aga saar asub Eestist linnulennult 4700 kilomeetri kaugusel. Kanaari saared on Euroopa ainus punkt, kus on ka talvel garanteeritult soe, sest see saarestik asub Lõuna-Marokoga ühe joone peal. Ometi saab sinna otselennuga Tallinnast. Kuus tundi ja kohal. Kehtivad Hispaania seadused ning meile tuttavad bakterid.
Kui guugeldada „best climate in the world”, või isegi maakeeli „maailma parim kliima”, on üks korduvaid vastuseid just Tenerife. Igavese kevade saar! Meie pere pole kuuma fänn. Meile meeldib just nihuke mõnus ilm, mis ei väsita palavusega, kuid on meie mõistes suvine. Muide, päris suvel käivad Tenerifel puhkamas lõunaeurooplased, kuna mahedad tuuled ja jahedam ookean annavad jahutust, mida suvi mandril ei paku.
Tenerifel olles satume kord novembrikuus pühapäevasele pudi-padi turule. Siin hakkavad silma kümned ja kümned elektroonilised toakellad, mis kõrvuti temperatuuri mõõdavad. Kõigi näit on erinev, nagu odava kauba puhul eeldada võibki, aga jääb vahemikku 25,3 kuni 28,0 kraadi. Nii et kuskil selle piires see tõde on. Detsembris ja jaanuaris on võibolla keskmiselt paar kraadi külmem, aga mitte oluliselt.
Muidugi võiksime valida talvitumiseks mõne eksootilisema paiga. Näiteks Balil oleks elu odavam ja vahest „põnevamgi”. Kuid pooleks aastaks troopilisse võssa kolida… hmm… võibolla järgmine kord… Tenerifel, muide, puuduvad mürgised putukad, ussid ja mis kõik veel. Metsaski elab ainult jänes. Kahjuks ei ole meil õnnestunud temaga kohtuda, aga ma usun, et ta on hästi päevitunud ning eluga igati rahul.
Keset Tenerife saart paikneb vulkaan El Teide, mis on ühtlasi Hispaania kõrgeim tipp (3718 meetrit) ja maailma suuruselt kolmas vulkaan, kui mõõta kõrgust ookeanipõhjast (7500 meetrit).
Teide reguleerib Tenerife kliimat efektiivselt nagu kogenud koorijuht – liigutab pilvi, korraldab vihmahoogusid, lubab päikesel paista. Näiteks võimaldas ta ehitada Lõuna-Tenerifele 17 kilomeetri pikkuse promenaadi, mille ääres kõik tähtsamad kuurordid ja mis algab Los Cristianosega, jätkub Playa de las Américase ning Costa Adejega ja lõpeb La Caleta nimelise imekena kalurikülaga.
Aga mis oluline: Teide ning teised mäed hoiavad pilved enda juures kinni. Seega, talvel ongi täiesti igapäevane vaatepilt selline, et Tenerife lõunaranniku kohal on selge taevas mõne üksiku pilvega ja selja taga mägedes varitseb taevas, mis on ähvardavalt tume.
Esimesel Tenerife reisil märkasin, et hullupööra sünged pilved on ranniku ligi tekkinud. Küsisin siis hotelli vastuvõtust,
