style="font-size:15px;"> Alrik pigistab kõvasti liiga lühikese lastekepi vart ja vahib maha. Ta tunneb, kuidas meelekohtades hakkab veri tuikama. Pallile pihta saamises ei ole ta võib-olla kuigi osav. Aga Simoni pea on ju pallist tunduvalt suurem.
„Alrik!” ütleb Viggo ja vaatab paljutähendavalt kõrvale. Alrik pöörab pilgu samasse suunda. Natuke maad eemal seisab Tööõpetuse-Thomas, kael õieli. Ta on poiste nagistamist märganud ja hoiab neil nüüd silma peal.
„Näljarott, näljarott, nälja-näljarott,” ümiseb Simon „Aisakella” viisil nii vaikselt, et seda kuulevad ainult Viggo ja Alrik.
Rahu, ainult rahu, mõtleb Alrik.
Ta saab aru, et Simon kisub riidu. Sest siis satuks Alrik jälle pahandustesse.
Aga Alrik hingab sügavalt sisse ja laseb siis golfikepi käest.
„Ma lasen jalga,” ütleb ta Viggole. „Mul on suva.”
„Kuhu sa …” alustab Viggo.
Aga Alrik jookseb juba Jenniferi poole.
„Kas sobib, kui ma koju lähen?” küsib Alrik Jenniferilt ja lõdiseb. „Ma olen läbimärg ja ausalt öeldes ei tunne ma ennast päris hästi.”
Igaks juhuks köhatab ta paar korda ja püüab haiget nägu ette manada.
Tööõpetuse-Thomas astub võimukalt lähemale.
„Mis see nüüd on?” küsib ta.
Aga Jennifer ei tee Tööõpetuse-Thomasest välja. Ta paneb käe Alriku õlale ja ütleb, et see on ilmselt õige otsus. Ei ole hea väljas külma käes olla, kui haigus hakkab ligi tikkuma.
„Mine aga,” ütleb ta. „Ära unusta klubihoonest oma seljakotti kaasa võtta.”
Viggo seisab paigal ja vaatab suurele vennale järele, kui too golfiväljakult minema läheb. Kas ta peaks talle järele jooksma? Ta teab, et Simoni sõnad haavasid Alrikut rängalt.
„Ja mitu napsi sina siis hommikusöögiks võtsid, kõrend?” küsib Simon.
„Tead mis, Lödimon. Ma võin süüa tähtedega küpsiseid ja sittuda välja arukamaid asju kui need, mis sina suust välja ajad.”
Enne, kui Simonile Viggo mõte kohale jõuab, puhub Tööõpetuse-Thomas vilet.
„On aeg hakata päriselt golfi mängima!” hüüab ta. „Teeme 9-augulise ringi. Ja lõpuks on võistlus.”
No kurat, mõtleb Viggo. Ma sellele Lödimonile veel näitan!
91. PEATÜKK
Selle nimi on golfivõistlus
ESIMESED KAHEKSA AUKU mängitakse harjutamiseks. Üheksanda, viimase augu juures hakatakse võistlema.
Viggo kuulab tähelepanelikult Jenniferi õpetussõnu. Ta ei lollita enam kepiga. Ta tahab tõepoolest õppida.
„Seisa, jalad veidi harkis, aga põlved peavad olema kergelt kõverdatud,” ütleb Jennifer. „Löö ühe pika kaarega.”
Simon ja Anton on palju osavamad. Viggol kulub neist palju rohkem lööke, et palli auku saada, aga ta keskendub Jenniferi nõuannetele.
„Vaata palli,” ütleb too. „Ainult palli.”
Nüüd hakkab Viggo asjast aru saama. Ta lööb ja pall läheb lendu. Tõsi, veidi küll liiga palju vasakule, aga see on täiesti viisakas löök.
„Tubli!” ütleb Jennifer laia naeratusega. „Sa hakkad õiget rütmi ja tunnetust tabama.”
Lõpuks jõuavad nad viimase augu juurde.
„Nüüd algab võistlus!” hüüab Tööõpetuse-Thomas. „Lihtsalt naljaviluks, aga võitjale on auhinnaks šokolaadikarp. Kes veel tahavad võistelda … lisaks Simonile loomulikult?”
Tahtjaid ei ole. Kõik ütlevad, et neil käed külmetavad ja nad vaatavad parema meelega pealt. Kõik peale Viggo, kes välkkiirelt käe püsti ajab.
„Mina tahan golfimatšis osaleda,” ütleb ta.
Anton ja Simon suruvad naeruturtsatuse alla.
„Mida?” hüüab Tööõpetuse-Thomas ja teeb näo, et ta ei kuule Antoni ja Simoni naeru. „Kas te ülejäänud ei tahagi šokolaadi võita? Või nii, siis võistlevad ainult Simon ja Viggo. Muide, selle nimi on golfivõistlus, Viggo.”
Simon alustab. Ta saadab golfipalli madala kaarega teele. Hea löök. Aga pall veereb minema. Tööõpetuse-Thomase meelest läks see liiga kaugele paremale. Ta raputab rahulolematult pead. Löök ei olnud piisavalt hea.
Viggo kord. Üks tüdrukutest pakub, et Viggo võib laenata tema keppe, aga Viggo keeldub tänades. Ta on lastekeppidega juba ära harjunud.
„Löö rahulikult ja lõdvalt,” ütleb Jennifer. „Sujuva, pehme liigutusega.”
Viggo paneb palli paika. Keskendub. Siis ta lööb.
Golfipall lendab nagu sirgjoont mööda minema. Maandub. Põrkab kaks korda üles ja veereb ilma kahel pool olevatesse bunkritesse sattumata edasi. Yes!
Taas Simoni kord.
„Mitte liiga tugev chip!” hüüab Tööõpetuse-Thomas Simonile. „Ja mõtle svingile.”
„Jah, mõtle nüüd, mis su kepp teeb, Simon,” ütleb Viggo nii vaikselt, et seda kuulevad vaid Simon ja Anton.
Simoni ilme on keskendunud. Ta astub lähemale ja lööb kiiresti. Pall lendab griinile, august kahe meetri kaugusele. Ta teeb võiduka žesti. Järgmise löögiga saadab ta palli auku.
Viggo teab nüüd, mis tal teha tuleb. Kui ta selle palli auku lööb, siis võidab ta Simonit. See on raske löök. Peaaegu võimatu. Aga ometi – võimalus siiski on. Ta mõtleb Alrikule. Tema ja Alrik söövad selle šokolaadi koos ära. Viggo räägib võistlusest ja Alrik naerab.
Jennifer jagab õpetusi, ta naeratab ja räägib, aga Viggo peaaegu ei kuulegi teda. Ta ei kuule ka teisi. Simoni suu liigub, aga Viggo peas valitseb vaikus.
Ta võtab asendi sisse.
Viggo vaatab palli. Ainult palli.
Nüüd pressib Jenniferi hääl end tema teadvusesse. Jenniferi rahulik hääl keset vaikust.
„Mõtle sellele, kuhu sa tahad palli lüüa,” ütleb ta. „Seejärel lihtsalt lööd.”
Ta mõtleb augule. Ainult augule.
Ja siis ta lööb.
92. PEATÜKK
Ma sellele Lödimonile veel näitan!
