Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia. Brigitta Davidjants
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia - Brigitta Davidjants страница 5
“Sama võib kristluse kohta öelda, aga lase edasi.”
“Näiteks ütleb Koraan sugude kohta järgmist: “Teie, inimesed! Kartke oma Isandat, kes lõi teid ainsast hingest, ja sellest lõi ta tema paarilise, ja neist kahest sigines palju mehi ja naisi. Kartke Jumalat, kelle nimel nõuate üksteiselt õigust ja omavahelisi sugulussidemeid. Tõesti, Jumal jälgib teid.” See tähendab, et naistel ja meestel on õigus teineteisele ühesuguseid nõudmisi esitada. Naine peab olema hea naine ja ema ning mees peab olema hea mees ja isa. Jumal ei diskrimineeri kedagi. Ta andestab mõlemale soole ning jagab lõputult armu kummalegi, alates leivast, mida me sööme, ja lõpetades õhuga, mida hingame. Ta lubab paradiisi mõlemale ja patt on kõigi jaoks ühtviisi patt, mitte ainult naiste jaoks.”
See jutt kõlas kaunis elementaarselt ja meenutas üht uurimust, mille andis mulle lugeda hoca Gündoğdu. Seal kirjutati Kaasani tatarlastest 19. sajandi Vene tsaaririigis. Kuna tatarlaste kogukond on Eestis üks vanemaid, tundus raamat mulle huvitav. Autor väitis, et lääne ja ida vahelise geograafilise asukoha tõttu erines tatarlaste usk araabia vahhabismist ning neid on mõjutanud hoopis tugev sufitraditsioon ja Venemaa kaudu ka Lääs.
19. sajandil jõudsid tatarlased sinnamaale, et pidid oma geograafilise ja poliitilise olukorra tõttu eksisteerimiseks uue mooduse leidma. Haritud tatarlased leidsid end korraga ristteelt ja pidid kähku otsustama, kuhu minna. Kas suunduda itta või läände või otsida hoopis kuldne kesktee? Noored tatari moslemid arutasid murelikult, miks on islamimaailma ja Euroopa vahel nii suur lõhe. Miks on lääs suutnud alistada looduse? Miks on üks kultuur nii dünaamiline, erinevalt teisest? Tollane progressiivne džadistide liikumine vastas, et Euroopas avas tee progressile 16. sajandi reformatsioon. Väidetavalt imetlesid Martin Lutherit paljud tatari reformijad. Nii tekkiski kaks gruppi. Kadimistid esindasid tatari usugruppide feodaal-klerikaalset ideoloogiat. Džadistid aga olid uuendusmeelsed, ning mis eriti huvitav, võitlesid selle nimel, et naised oleksid meestega võrdsed, nagu nõudis nende arust ka islam.
Näiteks Musa Bigijef17 väitis, et naistel oli turkoislami minevikus kõrge staatus, ent kitsarinnaliste fakiihide18 ajal lukustati nad uste taha. Ka džadistide mulla Hâdî Atlasi on öelnud, et mosleminaised on kõige rõhutum naiste grupp maailmas. “Meie, mehed, piiname naisi kogu elu, vangistades nad seinte vahele. Meie naistel pole õigusi. Nad on meeste teenijad, töötavad eimillegi eest. Andkem neile nende õigused. Varem olime kõik venelaste orjad, meie naised olid aga meie orjad. Nüüd oleme vabad. Vabastagem nüüd meie, mehed, oma naised.”
Tsiteerisin oma tarka raamatut Esrale, kes noogutas ja jätkas: “Meie prohvet Muhamed on öelnud ka järgmist: “Soovitan teil kohelda oma naisi headusega. Parimad teie hulgast on need, kes kohtlevad naisi kõige paremini.” Aga inimesed ise oma nõrkuses on pühast sõnumist valesti aru saanud. Ma olen lugenud, et lääne ajaloos põletati naisi nõidade pähe ja Araabia poolsaarel maeti enne islamit tüdruklapsi elusalt. Allah ei käsi mitte kunagi midagi sellist naistega teha. See on meessoo suur lollus. Mina usun, et füüsiliselt ja psühholoogiliselt on naised tundlikumad ja õrnemad kui mehed, aga see on tegelikult meie eelis.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.