valgust. Ta kardab paljastamist. Tema ellujäämine sõltub sinu mitteteadvuslikust samastumisest temaga ja su mitteteadvuslikust hirmust valu ees. Aga kui sa talle vastu ei astu, kui sa valu oma teadvuse valgusega ei kompa, oled sunnitud valu üha uuesti ja uuesti läbi elama. Valukeha võib näida koletisena, kellele sa hea meelega otsa ei vaataks, kuid ma kinnitan sulle, et tegemist on tähtsusetu kummitusega, mis ei suuda vastu seista kohaloleku väele.
Osa vaimseid õpetusi räägib sellest, et valu on illusioon, ja see on õige. Küsimus on selles, kas see kehtib ka sinu puhul? Usk ei muuda seda veel tõelisuseks. Kas sa tahad kogu oma ülejäänud elu valu tunda ja korrutada, et see on illusioon? Kas see võtab su valu ära? Valukeha ei taha, et sa teda vaataksid ja teda läbi näeksid. Hetkel, kui sa teda vaatled, tema energiavälja tunnetad ja oma tähelepanu talle suunad, katkeb samastumine. Mängu on tulnud kõrgem teadvuse tase. Ma nimetan seda kohalolekuks. Sinust on saanud valukeha vaatleja ja tunnistaja. See tähendab, et ta ei saa sind enam kasutada ja sinuks olemist teeselda, sinu kaudu kasvada. Sa oled leidnud enda sees peituva jõu. Sa oled tunda saanud olevikuhetke jõudu.
Mis saab valukehast siis, kui me saame nii teadlikuks, et enam ei samastu temaga?
Valukeha tekib mitteteadvuslikkusest, teadvuslikkus muundab ta iseendaks. Püha Paulus on kenasti selle universaalse põhimõtte kohta öelnud nii: „Kõik tuleb valguse käes nähtavale ja kõik, mis puutub kokku valgusega, muutub valguseks.” Nagu ei saa võidelda pimedusega, ei saa võidelda ka valukehaga. See tekitaks sisemise konflikti ja põhjustaks omakorda uut valu. Vaatlemisest piisab. Vaatlemine tähendab selle tunnistamist praeguse hetke osaks.
Valukeha on ahistatud eluenergia, mis on sinu üldisest energiaväljast ära lõigatud ja muutunud ebaloomuliku samastumise tõttu iseseisvaks eluvormiks. Ta on pöördunud enda vastu ja saanud elu vastandiks, loomaks, kes ise oma saba neelata püüab. Miks on sinu arvates meie tsivilisatsioon muutunud nii elu hävitavaks? Kuid isegi elu hävitavad jõud on eluenergia.
Kui sa loobud samastumast ja muutud vaatlejaks, toimib valukeha mõnda aega veel edasi. Ta üritab sind taas enesega samastuma meelitada. Sa ei anna talle samastumisega enam uut energiat, kuid tal on veel jõudu: nagu rattal, mis mõnda aega töötab ka siis, kui talle hoogu enam juurde ei anta. Selles etapis võib ta ka eri kehaosades füüsilist valu tekitada. Aga see ei kesta kaua. Ole kohal, ole teadlik! Ole oma sisemise ruumi alati valvas valvur! Valukeha vaatlemiseks ja selle energia tunnetamiseks tuleb alati piisavalt kohal olla. Ainult sel juhul ei suuda ta su mõtteid kontrollida. Hetkest, kui su mõtted liiguvad sünkroonis valukeha energiaväljaga, samastud sa temaga ja annad talle oma mõtete kaudu jõudu.
Kui näiteks viha on sinu valukeha domineeriv energiavibratsioon ja sa haud vihaseid mõtteid selle üle, mida keegi sulle teinud on või mida sina talle teha kavatsed, ei teadvusta sa oma tegevust ja sinu valukeha on taas muutunud sinuks. Viha taga on alati kuskil peidus valu. Või kui sind valdab masendus ja sa hakkad oma elu siunama, ei saa sa arugi, kuidas muutud mitteteadvuslikuks ja haavatavaks valukeha rünnakutele. Sõna „mitteteadvuslik” tähendab siin samastumist mõne mõttemalli või emotsionaalse mustriga. See tähendab vaatleja täielikku kadumist.
Pidev teadvustatud tähelepanu purustab valukeha ja mõtteprotsessi sideme ning muundumisprotsess võib alata. Valust saab otsekui küte sinu teadvuseleegile, mis selle tulemusena üha eredamalt põleb. Selles peitub muistse alkeemia esoteeriline tähendus: algmetalli muundumine kullaks, kannatuse muundumine teadvuseks. Sisemine lõhe väheneb. Inimene saab taas tervikuks. Nüüd on sinu ülesanne mitte tekitada enam juurde uut valu.
Võtame selle protsessi lühidalt kokku. Keskendu tundele enda sees! Tea, et see on sinu valukeha! Tunnista selle olemasolu! Ära mõtle sellele, ära lase tundel mõtteks kujuneda! Ära hinda või analüüsi! Ära samasta end sellega! Ela praeguses hetkes ja jälgi enda sees toimuvat! Teadvusta nii emotsionaalset valu kui ka vaikivat vaatlejat! See on olevikuhetke, sinu enda teadvustatud kohaloleku jõud ja vägi. Vaata, mis juhtub!
Paljude naiste puhul ärkab valukeha ellu enne menstruatsiooni algust. Miks see nii juhtub, sellest räägin hiljem täpsemalt. Praegu tahan öelda vaid seda: kui suudad olla olevikuhetkes ja teadvuslik ning vaadelda enda sees toimuvat sellega samastumata, saad sellest kõige võimsama vaimse kogemuse ning võimalikuks saab kogu möödunud valu väga kiire muundumine.
EGO SAMASTUMINE VALUKEHAGA
Kirjeldatud protsess on väga lihtne, aga ülimalt võimas. Isegi lapsed saavad sellest aru. Ma loodan, et kunagi saabub päev, kui seda ka koolides õpetatama hakatakse. Kui õpid olevikus elama ja oma sisemisi protsesse vaatlema, on sul olemas kõige võimsam muutumise vahend.
Loomulikult ei pruugi valust eemaldumine olla lihtne ja sisemine vastupanu võib olla tugev. Eriti tõenäoline on see siis, kui oled elanud suurema osa elust valukehaga samastudes ja suur osa sinu isiksusest on selle nägu − kui oled oma valukeha abil kujundanud õnnetu minapildi ja usud, et see mõistuse tekitatud väljamõeldis ongi sinu tegelik olemus. Sel juhul tekib identiteedi kaotamise hirmus tohutu vastupanu kõigile püüetele vabaneda samastumisest. Teisisõnu, sa oled pigem nõus valu kannatama – olema valukeha – kui teadmatusse hüppama ja riskima tuttavlikust õnnetust minast ilmajäämisega.
Kui see ka sinu kohta käib, jälgi vastupanu enda sees! Jälgi oma kiindumust valusse! Ole tähelepanelik! Jälgi seda veidrat naudingut, mida pakub sulle enda õnnetuna tundmine! Jälgi, kuidas sa tunned vajadust sellest rääkida ja mõelda! Vastupanu lakkab, kui seda teadvustad. Seejärel võid keskenduda valukehale, olla kohal tunnistajana ja alustada teisenemist.
Ainult sina ise saad seda teha. Keegi ei saa seda teha sinu eest. Aga kui sul veab ja leiad kellegi, kes kõike väga selgelt teadvustab, kui saad olla koos temaga, võib see sinu jaoks protsessi kiirendada. Nii kasvab su enda valgus kiiresti suuremaks. Kui äsja tuld võtnud puuhalg panna juba põleva halu kõrvale ja need peagi uuesti eraldada, põleb esimene edasi palju suurema leegiga. Tegemist on ju sama tulega. Vaimne õpetaja peabki see tuli olema. Ka mõned psühhoterapeudid suudavad seda rolli täita, kui nad on juba jõudnud mõistuse tasandilt kaugemale ja suudavad sinuga töötades kohal olla.
HIRMU ALLIKAD
Sa mainisid, et hirm on osa inimese emotsionaalsest valust. Kuidas hirm tekib ja miks seda inimeste elus nii palju on? Kas teatud kogus hirmu pole mitte arukas enesekaitse? Kui ma tuld ei kardaks, paneksin ma äkki käe ahju ja saaksin põletada.
Sa ei pane kätt ahju hirmust. Sa tead, et tuli põletab. Tarbetu ohu vältimiseks pole vaja hirmu, vaid veidi intelligentsi ja arukust. Sellistes praktilistes küsimustes on mõttekas kasutada mineviku õppetunde. Kui keegi ähvardab sind tule või füüsilise vägivallaga, võid sa midagi hirmu sarnast tunda. See on instinktiivne tagasitõmbumine ohu ees, kuid see, millest meie räägime, pole hirmu psühholoogiline väljendus. Psühholoogiline hirm on midagi muud kui otsene ja tõeline oht. Sellel on palju erinevaid vorme: ebamugavustunne, mure, ärevus, närvilisus, pinge, kartus, foobia ja nii edasi. See on psühholoogiline hirm millegi ees, mis võib juhtuda, mitte selle ees, mis praegu toimub. Sina oled siin ja praegu, aga su mõtted on tulevikus. Sellest tekib ärevuslünk. Kui samastud oma mõtetega, olles kaotanud kontakti olevikuhetke lihtsuse ja väega, muutub ärevus su pidevaks saatjaks. Sa suudad alati hakkama saada olevikuhetkega, aga ei saa midagi ette võtta pelga mõtete projektsiooniga – tulevikuga.
Nagu ma juba ütlesin juhib ego su elu niikaua, kuni samastud oma mõistusega. Tegemist on fantoomiga ja keerulistele kaitsemehhanismidele vaatamata on ego väga haavatav ning ebakindel. Talle tundub, et ta on pidevas ohus. See on nii ka siis, kui ego näib välisel vaatlusel väga enesekindlana. Jäta meelde − emotsioon on keha reaktsioon mõtetele! Mis sõnumit saadab ego − võlts ja mõtete loodud mina − pidevalt su kehasse? Oht! Mind ähvardatakse! Ja mis emotsioon tekib selle pideva sõnumi tagajärjel? Loomulikult hirm.
Hirmul
