meeleolust kippus nende värv muutuma. Praegu olid need nagu äikesetormiaegne East River ning sünge oli ka tema ilme. „Istu,” ütles ta ja osutas viilakna all olevale madalale toolile. „Ma toon sidemed.”
Jace istus. Tuba, mida ta Penhallow’de maja pööningukorrusel Aleciga jagas, oli väike. Kahel pool oli seina ääres kitsuke voodi, riided rippusid seintele kinnitatud varnade otsas. Ühestainsast aknast immitses nõrka valgust – väljas oli hakanud pimenema ja taevas oli klaasi taga indigosinine.
Jace jälgis pilguga, kuidas Alec tiris oma voodi alt välja õlakoti, rapsas luku lahti ja tuustis selles lärmakalt ringi, enne kui end jalule ajas, käes mingi kastike. Jace tundis selles ära karbi, milles nad hoidsid juhtudeks, kui ruune ei saanud kasutada, meditsiinitarbeid – desinfitseerimisvahendeid, sidemeid, kääre ja marlit.
„Kas sa tervendamisruuni ei kasutagi?” küsis Jace pigem uudishimust kui tarvidusest.
„Ei. Sa võid…” Alec ei lõpetanud lauset, vaid viskas karbi hääletult kirudes voodile. Siis läks ta seina ääres oleva väikese valamu juurde ja hakkas pesema käsi niisuguse jõuga, et vesi peenikese joana kõrgele paiskus. Jace vaatas teda ikka veel ebamäärase uudishimuga. Tema käsi oli hakanud tuimalt ja tuliselt tuikama.
Alec tõi karbi, tõmbas tooli Jace’i oma juurde ja potsatas istuma. „Anna käsi siia.”
Jace sirutas käe välja. Tal tuli endalgi tunnistada, et see näeb üsna sant välja. Kõik neli nukki olid ära äestatud, lahtiste haavade sakilised servad irvakil. Sõrmi kattis kuivanud veri nagu narmendav punakaspruun kinnas.
Alec tõmbas näo viltu. „Idioot oled.”
„Aitäh,” vastas Jace. Ta vaatas kannatlikult, kuidas Alec tema käe kohale kummardudes pintsettidega ettevaatlikult üht sissejäänud klaasikildu välja sikutab. „Niisiis: miks mitte?”
„Mis asja?”
„Miks ei kasuta sa tervendamisruuni? See pole ju deemonihaav.”
„Sellepärast et,” Alec tõi lagedale sinise antiseptikupudeli, „minu meelest tuleb sulle kasuks natuke valu kannatada. Parane õige nagu maapealsed – aeglaselt ja vaevaliselt. Võib-olla õpid sellest midagi.” Ta läigatas Jace’i haavadele kipitamapanevat vedelikku. „Ehkki ma selles ausalt öeldes kahtlen.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
