vasta: "Aastat 25 ju teine ikka vana on!"
15. Tule pärast Mihkli päeva.
J. Niinas Ristilt.
Soldat tulnud kroonuteenistusest koju.
Rannaeit läinud soldati juurde, küsinud: "Oled ka ikka maad ja ilmad läbi käinud, ehk tead ka, kas tänavu vihmane või kuiv sui tuleb?"
Kroonumees vasta: "Tule kaks nädalit peale Mihkli päeva minu juurde, küll ma siis ütlen!"
16. Niisugune aasta.
J. Ekemann Tapalt.
Kaks naist saavad kiriku juures kokku. Hakkavad juttu vestma.
Teine ütleb: "Kas tead ka uudist! Minu tütar Liisu läheb kasuks!"
"Oh sina heldekene!" kilkab teine. "Kas see nii ime on! Minul on kaks tütart, Leenu ja Ann, mõlemad lähevad kasuks. Tänavu on niisugune aasta! Ei või parata midagi!"
17. Neli korda aastas.
J. Kurgan Kurnalt.
Üks tüdruk kaebanud, tal olla neli korda aastas palju täisid.
"Millal siis?" küsitud talt.
Tüdruk vasta: "Lindude siiatulemise ajal, lindude siinolemise ajal, lindude äraminemise ajal ja lindude äraolemise ajal!"
18. Vaene aasta.
"Tänavu on õnnetu aasta!" kaebanud kiriku kellamees.
"Kuidas nii?" küsinud teised.
Kellamees kohe: "Vaadake, endistel aastatel oli nii palju surnuid, et iga päev kella sai lüüa. Tänavu aga tuleb nädali kohta üks surnu. Seda viisi jää kas nälga!"
19. Miks inimene vanaduses lühemaks läheb.
O. Hintzenberg Tapalt.
Korra arvanud eided isekeskis, miks inimene vanaduses lühemaks läheb.
Pika arvamise järele ütelnud üks eit: "Mis ime see siis nõnda on! Täid söövad pealt, jalad kuluvad alt! Miks inimene sedaviisi lühemaks ei lähe!"
20. Hiidlase hobuse vanadus.
J. Lepa Pärilt.
Hiidlane tahtnud laadalt hoost osta. Küsinud teiste käest, kudas hobuse vanadust ära tunda.
Teised vastanud, et hammastest võib hobuse vanust ära tunda.
Laadal tahtnud üht hoost osta. Vaadanud hambaid. Lugenud: hobusel 32 hammast.
Hiidlane kohe ütlema: "Ei ma seda osta, see on väga vana, ju 32 aastane!"
Ütelnud ja läinud oma teed.
II. Maailm ja avarus
21. Maailma ots.
Eisen Vigalast.
Kihnlane tulnud esimest korda suurele maale. Läinud teine, poole Pärnu kala müüma.
Ütelnud ise: "Küll on see maailm suur ja lai! Teine pool Pärnu linna on veel külasid ja peresid! Ei tulegi veel maailma otsa kätte!"
22. Kus on maailma keskpaik.
J. Ratas V. Lõevest.
Saarlased läksivad suurele maale tööle.
Muhumaale jõudes küsinud üks teiselt: "Sa, Jaen, oled va' tark mees. Kas sa tead, kus maailma keskpaik on?"
Teine vasta: "Kulla Jaagup! kust ma seda tean!"
Esimene jälle: "Kas tahad, ma näitan?"
Jaagup võtnud vaia kätte, Jaan läinud järele.
Küla põllul löönud Jaagup vaia maha ja ütelnud: "Siin ta on. Kui ei usu, hakka siit vaia juurest mõõtma: igale poole on ühe palju maad! Mõõda ära! Kui valetanud olen, ostan poole toopi karjajaaku."
23. Kas on veel Vene riik.
J. Ratas V. Lõevest.
Kaarma mehe poeg läinud suurele maale. Isa läinud poega Orisaarde viima.
Orisaarde jõudes olnud isa pikast teest juba üsna tüdinenud.
Käega üle väina Muhumaa poole näidates ütelnud ise: "Näe, seal teine pool merd paistab ka veel maad! Ei tea, kas see veel Vene riik piaks olema või on see juba Rootsi jagu?"
24. Hundi otsimine.
J. Kukrus Otepääst.
Setu tulnud teise mehe juurde.
Ütelnud ise: "Ma tulin abi otsima. Töllar on villari ära viinud! Lähme kinni püüdma!"
Teine küsima: ."Millal see oli?"
Setu vaata: "Üleeile!"
Mees jälle: "Siis on ammu juba hilja!"
Setu vasta: "Ei ole. Kuhu ta kuriloom peaseb: taevas ümberringi nagu kapp!"
25. Lätlase lumemäed.
A. Meltsov Kroonlinnast.
Lätlane tuli augusti kuu algusel Krasnoje Seloosse.
Sõjaväe laagrit ja telkisid nähes mees ütlema:
"Jah vaata, eks olegi põhjamaa pool, siin juba lumemäed paistavad, aga meil alles lilled õitsevad."
26. Kas Viljandimaa on Tartumaal.
J. Laarmann Kloodilt.
Rakvere tüdruk küsinud mulgi poisi käest: "Kuule, kas Viljandimaa on Tartumaal?"
Mulgi poiss vasta: "Eks na sääl üits tõise manu iki om!"
27. Mulgi pealinn.
A. Kuningas Jäärjast.
Võrulane läinud korra Villandisse. Küsinud seal kellegi käest: "Kas see see mulgi pealinn ongi?"
Mulgi süda saanud sest küsimisest täis. Mulk kohe võrulasele selga laduma.
Võrulane läinud koju!
Teised kohe küsima, kuda mulgi pealinn olnud.
Võrulane vasta: "Mis ta on? Nad ei mõista seal muud kui vahivad võrulase seljatagust ja katsuvad seda pehmemaks teha!"
28. Kus hiidlane käinud.
J. Abreldal Kuusalust.
Korra tulnud hiidlane sügisel suurelt maalt koju. Läinud varsti küla kõrtsi topsi võtma.
Teised
