äkke alla vihmavarju.
65. Mis loom see on?
J. Sitk Voorust.
Hiidlane tulnud puunõude koormaga laadale. Kõrtsi ees puhanud hoost.
Näinud seal imeliku looma. Küsinud teise mehe käest: "Mis loom see on?"
Mees vasta: "Kits, ikke kits!"
Hiidlane jälle: "Ei tea, mis niisugune piaks sööma ka?"
Mees vasta: "Puid, ikke puid!"
Hiidlane uuesti: "Ei tea, mitu sülda aastas ära sööb?"
Mees vasta: "Tohoo sõkke! Ega ta su poolikuid ära sööb: okse ainult võtab?"
66. Suured loomad.
K. A. Sinka Hallistest.
Kaks saarlast tulnud suurele maale. Keerusarviline lehm söönud suure maa rannas, pika karvaga koer vahtinud kõrvas.
Loomi nähes teine väikse maa mees küsima: "Priidu, kas näed, mis loomad need on?"
Priidu vasta: "Suurel maal suured loomad! Üks on peder, teine karu!" (lehm oli tall põder ja koer karu).
67. Hobuse rõõm.
J. Neublau Jootmalt.
Tartlane läinud sepale hobusele uut kella tegema. Naine oli enne seda just süsi ahjust välja võtnud. Tartlane pannud süed kotti, pannud süe koti hobusele laudja peale, ise istunud hobuse selga.
Süed hakanud kotis õhkuma ja hobuse selga kõrvetama.
Hobune eest ja takka ülesse lööma.
Tartlane ütlema: "Mis sa nõnda rõõmustad ja hüppad! Teab, kas on seppa kodu, kas saab uut kella või ei saa! Ptuu, ptuu, mis sa nõnda keksid ja hüpliku ja äpliku oled!"
Hobune visanud mehe seljast kus seda ja teist.
Nüüd alles saanud tartlane hobuse rõõmust aru.
68. Oled hobuseks hakanud.
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra sõitnud hiidlane hobuse-ronuga mööda sopast teed, koorm enesel vankril.
Hobune väsinud ära, jäänud seisma.
Hiidlane piitsutab hoost ja sõnub: "Oled sa hobuseks hakanud, siis tassi aga peale!"
69. Murdjad loomad.
J. Nau Karjast.
Korra karjunud Muhu Jüts: "Ema appi, ema appi! Tule ruttu! Lammas murrab sia ää! Isa, isa, tule ruttu! Kass sööb koera ää! Lehm paneb hobuse nahka! Ma ise lähen neile appi. Siis oleme kõik ametis. Saame näha, kes võidab!"
70. Imelik lind.
M. Liedenberg Vigalast.
Setu mees oli peres öömajal. Koolijüts rääkis parajalt lindudest.
Setu ütlema: "Oi braet, ilmas palju lindu on. Vot kui mina tulin pambuga esimest korda siia käima, siis braet mina nägin niisuguse hullu linnu, aga ei mälesta enam, mis nimi on!"
Peremees küsima: "Mis moodi see lind oli siis?"
Setu vasta: "Vot lind oli teravate sulgega, madala jalaga, pika nokaga. Ja kui sinu tema torka, Siis tema laula: tuit, tuit, tuit!"
Peremees ütlema: "See oli vist vana vares!"
Setu vasta: "Ei braet, ei ole vares. Vares minu tunneb."
Peremees jälle: "See oli ehk harakas!"
Setu jälle: "Ei braet, ei ole harakas! Harakas minu tunneb!"
Sulane nurgast ütlema: "Küll see vist oli va siil!"
Setu rõõmuga: "No vot braet, viilu lindu tema on! See tema hullu lindu on! Maas just nagu kera. Ja kui sinu tema torkab, siis tema laula!"
71. Vares ja harakas.
D. Pruhl Metsikust.
Vares ja harakas leidnud sitke liha tüki.
Vares ütelnud: "Pooleks! pooleks!"
Harakas vasta: "Siit saadik! Siit saadik!"
Harakas kiskunud tüki kätte, lennanud oma teed.
72. Pime vares.
J. Neublau Jootmalt.
Mees külvanud naireid. Vares vaadanud, mis mees seal teeb.
Läinud ligemale: ei näe maas midagi.
Sügise lennanud vares sealt üle.
Vaadanud: mis parlatakad need on? Ütelnud ise: "Kus mu silmad kevade olivad, et ma neid ei näinud!"
73. Jaak, Jaak.
Vanasti läinud vana vares kosja.
Pruut võtnud kosilase lahkesti vasta. Küsinud ometi viimaks: "Kas võid aga mind ka toita?"
Vares vasta: "Ole mureta, kallike! Nii kaugele kui silm ulatab, on kõik vilja väljad minu päralt! Me elame kui parunid!"
Pulmad peetud ära.
Sügise jõudnud kätte. Kuhilas kuhila järele kadunud väljalt. Ainult kaks kuhilat jäänud viimaks järele. Seal käinud varese paar söömas.
Ühel hommikul ütelnud vana vares naisele: "Ma pian täna välja minema. Vaata hoolega järele, et keegi meie varandust väljalt ära ei vii."
Varsti tulnud külamees kahe valge hobusega väljale ja hakanud kuhilaid koormaks tegema.
Varese noorik karjuma: "Jaak, Jaak! Naber viiaks; naber viiaks! Kahe valge ruunaga!"
Kisa peale kogunud kõik varese nooriku sugulased kokku ja karjunud kõigest jõuust: "Jaak, Jaak, naber viiaks! Naber viiaks!"
Ei Jaak julenud naisele enam nägu näidata.
74. Ptruu vatsas.
A. Seemann Palmsest.
Rannamees toonud maalt rukkid. Pannud härjavärsi ree ette ja hakanud veskile minema.
Saanud metsa. Vares puu otsas karjuma: "Või härjaga! Või härjaga! Kus ptruu sai? Kus ptruu sai?"
Rannamees vasta: "Mis sa sõimad seal! Ptruu ju kolmat aastat sinu mädamuna kõhus!"
75. Silmad ees ja taga.
D. Pruhl Metsikust.
Vares ütelnud tedrele: "Küll sa oled loll, et lased ennast metsas maha lasta. Vaata ma käin küla vahel: mul silmad ees ja taga!"
76.
